Alguses oli raagus oks ja lõngakerad.
Me mängisime lõnga puuokste vahele ja kuivanud oks muutus võlupuuks, haldjapuuks.
Ootasime, et haldjad leiavad tee siia ja kunagi õnnestub neid viivuks näha.
Kui suvi õuele piilus, siis hakkas haldjapuu uut elu elama ja kolis lõuendile.
Natuke toksimist ja ongi uus maailm valmis. Pisut sammalt ja kive ning usun, et meie metshaldjad rõõmustavad uue kodu üle. Üks vallatu lepatriinu jõudis pärale. Loodame, et ta on sõnumitooja.
Koos Loovustoaga lustisid õues Viimsi Põnnipesa lasteaia lapsed.
No comments:
Post a Comment