LOOVUSTOA NÄITUS TALLINNA KESKRAAMATUKOGUS
KÄNNUKUKE RAAMATUKOGUS, Mustamäel
Asukoht: E. Vilde tee 72
Avatud:
10.11.2010 kuni 31.12.2010.a.
T, K, N, R 11.00 - 20.00
L 10.00 - 17.00
P, E suletud
MTÜ Loovustuba ja HUVIKOOL LOOVUSTUBA esitlevad
Beebide ja väikelaste maali- ja kleepetööde näitus
rahvakultuuri teemaline väljapanek
TRIIBUD JA MUSTRID
Ajalugu mutub koos meiega. Nii ka rahvakalender on olnud läbi aastasadade muutuste tuultes ja tormides. Tavaliselt mõeldakse rahvakalendri all tähtpäevade, kommete ja uskumuste kogu, mida meie esivanemad on meile pärandanud. Infoallikad on vaid sada või pisut rohkem aastat vanad ja seda kuidas 15. või 17. sajandil aastat ja tähtpäevi tähistati on raske ennustada.
Tänapäeval on tekkinud ka uusi tähtpäevi, mida pered usinalt tähistavad.
Nii teeme meiegi. Loovustundides saavad kokku vanad ja uued traditsioonid. Me maalime Mihklipäeva pilte ja teeme emadepäevaks kingitusi, meisterdame volbriöö kolle ja tähistame Mardipäeva.
Septembris uurisime rahvariideid ja seelikumustreid, tegime jahuseid suppe ja maalisime pudruvärvidega,
KUMUs oli meil viljalõikus ja leivategu, seejärel uurisime kuidas poolitati vanasti aastat ja millal algas sügis ning saime teada, et igal oinal on ka oma mihklipäev! Sealgi valmistasime otse SUURE-kunsti valvsa pilgu all kaks suurepärast seeliku-vaipa, mis käesoleval näitusel oma koha leidsid.
NÄITUSEL "Triibud ja mustrid" ON MEIE LASTE ÜHISTÖÖD, MIS ON SAANUD INSPIRATSIOONI SEELIKUTE TRIIPUDEST, TIKANDITEST JA KAUNISTUSTEST ning hea valik fotosid, mis aitavad mõista, kuidas 6 kuused ja 3 aastased loojad töötavad, kuidas sünnivad maalid ja kuidas riivitud porgandist saab teha kunsti.
Juhendajad: Christina Lään, Nataly Vest, Tagli Pitsi
Tööd valmisid: Mustamäe, Nõmme, Tondi, Kadrioru ja Pirita rühmades ning meie preüritustel Sõle raamatukogus ja KUMU kunstimuuseumis loovustoa programmis.
Seelikumustritega tuleme oma tundides kaasajale lähemale, aega kui 20. sajandi algul hakati mõnes kihelkonnas (Lihula, Kirbla) seelikule tikkima madalpistes õiemotiive. Lilleõielisi punasepähjalisi seelikuid kandsid Lihula naised suure uhkusega, need seelikud meenutasid mõisapreilide ilusaid riideid. Talunaised imetlesid ikka mõisapreilisid ja kust need lillemustrid ja tikandid ikka oma alguse on saanud kui mitte ilusate riidenäidiste järgi,mida keegi laadal, kirikus või linnasõidul nägi. Mida kaugemale vanasse aega süüvida, seda lihtsamad on mustrid ja tikandid täidavad pigem kaitsemaagilist ülesannet. Igapäevased riided olid lihtsad ja tagasihoidlikud ning egas kantud seelikut ära ei saanud visata, see keerati pahumpidi ja uus puhas pool oligi valmis. Seelikukangad kooti kodus kangastelgedel ja algselt värviti villast lõnga taimedega, mille pärast mustrid olid pastelsed ja pehmed. Erksavärvilised mustrid ja triibud on saadud poevärvidega.
