IMIKUIGA. Verstapostid.

Imikuiga (1. eluaasta)

1. eluaasta arenguülesanded:

• Usaldus vs usaldamatus (Erikson)
• Sensomotoorne areng (Piaget)
• Kognitiivne areng
  • põhjuslike seoste märkamine
  • objekti muutumatuse mõistmine
• Sotsiaalne areng
  • seotus ühe täiskasvanuga
• Keele areng
  • passiivne sõnavara
  • esimesed sõnad
• Emotsionaalne areng

Füüsiline ja motoorne areng
Toimub väga kiire areng. 1 eluaastal on suur osa arengust seotud oma keha valdama õppimisega (oma keha ja liigutuste üle kontrolli saavutamisega). Muutuvad keha proportsioonid - pea suurus kogu kehast on vastsündinul u 30%, see hakkab vanusega vähenema (6-a u 15%, täiskasvanul u 10%)
1.ea lõpuks on lapsel u 3x sünnikaal ja kasv +25cm.
Arengus võib olla ajaliselt üsna suuri individuaalseid erinevusi, mis jäävad siiski tavapärase arengu piiridesse. Erinevusi võib olla ka oskuste omandamise järjestuses (enne roomama või istuma). Osa lapsi ei omanda teatud tegevusi, nt roomamist.

Motoorsed oskused 1.eluaastal (keskmiselt):

• Hoiab pead kõhuliasendis 2 k
• Pöörab kõhult seljale 3 k
• Haarab esemeid 3-4 k (silma-käe koordinatsioon)
• Pöörab seljalt kõhule 4-6 k
• Istub toeta 6 k
• Roomab 6 k
• Seisab toe najal 6-8 k
• Seisab toeta 10-12 k
• -Käib 10-14 k

Iga oskuse valdamine aitab kaasa järgmise omandamisele, nt kõndimisele eelneb kehaasendi valdamine paigal olles (tasakaal). Motoorne areng on seotud kognitiivse arenguga (nt mittenägijad lapsed hakkavad hiljem kõndima) ja sotsiaalse toetusega.

Kognitiivne areng
Piaget järgi 0-2 ea - sensomotoorne periood, kus laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga.

Mälu areng. 5-6-kuused imikud jätavad meelde kuju ja värvi, tunnevad ära tuttavaid sõnu.
8-9 elukuul on imikutel on vaimsed representatsioonid (mudelid) oluliste inimeste kohta. Need mudelid on üsna jäigad, nt ei tunne laps vanemat ära, kui välimuses on toimunud mingi muutus (nt juuksevärvi muutus, habeme äraajamine jm). Sellest saab järeldada, et imik suudab lisaks äratundmisele ka meenutada.
Äratundmine - mäluprotsess, mis eeldab tuttava stiimuli kohalolekut.
Meenutamine - mäluprotsess, mis on seotud mälupildiga tuttavast stiimulist.

Kõne areng. 3.-4. kuul tekib koogamine (madalad täishäälikud). Toimub tavaliselt vastuseks täiskasvanu kõnele, seega suhtlemise eesmärgil. Koogamise algus ei ole keskkonna poolt mõjutatud (ka mittekuuljad lapsed koogavad). Alates 4. kuust on märgatav lalisemine (erinevate silpide kordamine - em-em-em; ma-ma-ma). Lalisemist mõjutab keskkond.
Alates 6.-7. kuust tekib häälemäng, laps kordab pikalt silpe. Lalin muutub üha rohkem emakeelseks. Ehholaalia (kajakõne). 1-a - ühesõnaliste lausete periood. Sõna tähendus on laiem kui täiskasvanute jaoks (nt sõna vann)

Psühhosotsiaalne areng.
Eriksoni järgi: usalduse vs usaldamatuse kujunemine (0-1 ea).
Lapsel peab tekkima usaldus ümbritseva maailma vastu. Laps vajab turvatunnet (füüsiline lähedus, soojus, silmside), vajaduste kiiret rahuldamist (nälg, uni). Laps nutab, kui mõni vajadus on rahuldamata (ei jonni!), last ei saa 1 eluaastal ära hellitada. Ema kiire reageerimine lapse vajadustele paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 6 elukuud on eraldatus emast lapsele väga kahjulik, sest siis kujuneb välja seotus emaga. Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema turvatunne, mis omakorda tagab lapse turvatunde.
Usaldus - kindlustunne, et vajadused saavad rahuldatud, paneb aluse mina-identiteedile.
Usaldamatus - laps ei suuda õppida prognoosima keskkonnasündmusi. Võib kujuneda isiksus, kelle põhieesmärk on ennast kaitsta, kes ei usalda ennast ega teisi. Täiskasvanuna võib olla raskendatud lähisuhete loomine, eelhäälestus pettumusteks.

Kaldumine usalduse või umbusalduse poole sõltub mitmetest teguritest:

• Nälja rahuldamine (ema reaktsiooni stabiilsus ja kiirus)
• Suhtlemisvajaduse rahuldamine
• "Infonälja" rahuldamine - vaatevälja rikastamine, mänguasjad (adekvaatne tase)

Märgid, mis viitavad usalduse/usaldamatuse kujunemisele - ema äraoleku talumise kestus, une sügavus, söötmise kergus, keha pingevabadus jm

Sotsiaalne areng
1 kuu - laps reageerib rohkem sise- kui väliskeskkonnale
1-3 kuu - otsib kontakti väliskeskkonnaga (huvi, uudishimu, naeratus huvitavate objektide puhul). Vaatleb.
3-6 kuu - võimeline ootama ja ette nägema sündmusi (mänguasjad). Tekib koogamine, regulaarne suhtlemine teise inimesega (tavaliselt emaga). Tunneb huvi teiste laste vastu (nt katsub). Sotsiaalne naeratus (valiv).
7-9 kuu - osaleb suhtlemismängudes aktiivselt. Eristuvad põhiemotsioonid.
9-12 kuu - intensiivne vastastikune suhtlemine ühe põhipartneriga. Ilmneb võõristamine. Emotsioonid erineva tugevusega.
12-18 kuu - lapsed uurivad aktiivselt ümbrust toetudes põhipartnerile. Edu paneb aluse eneseusaldusele. Tekib mäng eakaaslastega (annab teisele mänguasju).

Emotsionaalne areng
Jälgitavad on põhiemotsioonid - rõõm, kurbus, hirm, viha, üllatus, vastikus. Trotter (1983):
Sünnihetkel - uudishimu, ehmatus, distress (vastuseks valule), vastikus (ebameeldiva maitse või lõhna suhtes)
4-6 näd - naeratus huvipakkuvate objektide suhtes (sotsiaalne naeratus)
3-4 kuu - viha, pettumus, üllatus, kurbus
5-7 kuu - hirm (võõristamine), rõõm
6-8 kuu - häbelikkus, arglikkus
12 kuud - vaimustus
2. ea - põlgus, süütunne, häbi, empaatia, kadedus, uhkus

Mis võib kahjustada emotsionaalset arengut:

• Lapse füüsilised haigused (palju valuaistingut)
• Ema psüühiline seisund
• Perevägivald, nii füüsiline kui psüühiline
• Vähene tegelemine lapsega
• Ebarealistlikud ootused lapsele, mida laps ei suuda täita (6-kuuselt tähti õppima !?)
• Vanemate ülereageerimine jm

1. eluaasta kriitilised keskkonnamõjud:

• Vanema-deprivatsioon
  Põhjus võib olla lahutus, vanema surm, pikaajaline haiglas viibimine, kinnipidamisasutuses viibimine, vanema vähene huvi lapse vastu ja hooldamatus, põhihooldaja vaheldumine jm
• Perevägivald
  Võimalikud põhjused - vanemate ja/või lapse isiksus, perekonnaprotsessid, kogukonna ja kultuurinormid

Nõuded arengukeskkonnale 0-2 eluaastal:

• Vajaduste kiire rahuldamine (söök, uni)
  Eriti oluline esimese 6. kuu jooksul
• Füüsiline kontakt, silmside
• Turvalisus (nii füüsiline kui psühholoogiline)
• Ohutus (keskkonna ohutus, kui laps aktiivselt keskkonda uurib)
• Erinevate stiimulite pakkumine
• Aktiivse tegevuse võimaldamine
• Keelelise suhtlemise võimaldamine

allikas: http://www.lvrkk.ee