Kliki pildil ja liigu kodulehele

Thursday, August 11, 2016

Huviharidus koolieelses lasteasutuses - lapse arengut toetav või segav lisategevus


Järjest enam pakuvad lasteaiad lastele võimalusi tegeleda erinevate huviringide ja tegevustega. Kas selliste võimaluste pakkumine rikastab ja arendab last või on see koormavaks lisakohustuseks neile, vanematele, teistele kolleegidele?


Muusikaõpetajana ja lasteaias erinevaid muusikaringe pakkudes usun, et tänu ringidele on muusikatunni väline töö lapsi muusikasuunda aidates tänuväärne. Nagu ka igas teise valdkonna huviringis. Ringis on võimalus keskenduda ühele-kahele tegevusele, selle asemel, et jälgida, kas kõik eesmärkides püstitatud kohustuslikud metoodikad on kasutatud ja läbitud. Samuti avaneb ringitegevusega rohkem võimalusi lapse julguse ja iseseisvuse arendamiseks. On ju lapsed väga huvitatud oma oskuste demonstreerimisest, kuna enamusel neist puudub ju lavakogemus. Tänulikud on kuulajad, uhked on vanemad – mõelge, minu laps käis (näit) linna aktusel esinemas!

Kuid iga ilusa ja kasuliku asjaga kaasneb ka  teine pool – kas lapsed ikka jaksavad, kas vanemad ei pinguta lapsi erinevate ringidega üle? Vaadates lasteaianädala plaane, võib nii mõnigi ehmuda, kui täidetud on laste päevad. Kohustuslik hommikupoolik lugemise, kirjutamise, kunsti, arvutamise, liikumise ja muusikategevusega, õuering, sagedased õppekäigud, paaritunnine lõunauinak. Lihtsalt mängimiseks nagu aega ei jäägi?! Ja juba sisenevad rühmaruumidesse ringijuhendajad, komplekteerivad maja pealt grupi kokku ja jälle  - laulma, tantsima, jalgpalli, loodusringi, robootikasse jne.

Huvitegevus on mänguline tegevus

Pea kaheaastase lasteaiatöö staažiga olen kokku puutunud kolleegide arvamustega, et vanemad on nende  huvitegevustega liiale läinud – laske lastel lihtsalt mängida! Kohustuslikku õppekava järgides ja kõiki muid nõudmisi täites nagu ei jääkski lasteaiapäeva süvenenud mänguks aega (kui, siis ehk vaid neil, kes ema-isa töögraafiku tõttu juba kella poole seitsmest lasteaeda toodud). Ja kui pärast emotsiooniderikast hommikupoolikut ja sageli poolikut lõunaund ("german või lisette" ei lasknud mul täna magada), võib tõesti paista, et ringitegevus tuleb mängimise arvelt ehk selles vanuses lapse peamiseks arenguks vajaliku tegevuse aeg jääbki väga lühikeseks. Kuid lähtudes teesist, et laps õpib läbi mängu, võib kinnitada, et ka huvitegevus toimub läbi mänguliste meetodite, nagu ka suur osa lasteaia põhiprogrammist.
Eks laste huviringid  tekitavad pisut lisatööd ka rühmaõpetajatele – vaja on jälgida, kes millisesse trenni ja mis kellaks valmis sättida  ja ega graafikus muudatusi pole

Sotsiaalsed oskused ja ande areng

Huviringide kasuks räägib see, et  lapse soovil (või enamasti vanema soovitusel) valitud ringis saab ta pisutki süvenenumalt tegeleda teda huvitava valdkonnaga – rohkem liikumist ja teadmisi või rohkem tähelepanu soololaulus. Üheks huvitegevuse suurimaks kasuteguriks pean, et laps on tähelepanu all – temaga tegeleb ja õpetab täiskasvanu. Sest ise ennast nüüd kahe lasteaiaealise lapse vanemaks mõeldes, tean kuidas napib ajast, et koos lastega veel kodus ilusate asjadega tegeleda. Paraku on palju vanemaid, kes üldse lapsega koos ei ole, ei kuula muusikat, ei käi kontserdil, liikumas. Rääkimata retkedest loodusesse või koostöötamise-koostegemise kogemustest. Lapsel oleks kodus justkui väliselt kõik olemas –oma tuba arvukate arendavate mänguasjade, mängude, arvuti, nutiseadmega. Huviringid pakuvad pisikesegi alternatiivi sellele. Ja mis oluline – lapse silmaring on laiem, ta on suhtlusaltim, tema „hing on ilusam“ (kaunite kunstidega tegeledes) jne.

Varasel huviharidusel on veel üks oluline roll. See pole alati absoluutne, aga osalemine huvitegevuses võib avastada lapse loomuliku ande, tuua selle esile või anda sellele arengutõuke. Ja sellega süvendatult tegelemine võib lapsele anda edasise suuna, kutsumuse – see, kes ta tulevikus on, tuleb suuresti varasema lapsepõlve kogemustest, haridusest.

AUTOR Ülle Jantson Sindi lasteaia muusikaõpetaja 
ALLIKAS http://www.teatoimeta.ee/

No comments: