Iga inimese arenguks on vajalik luua turvaline ja tasakaalus keskkond. Kuigi inimene areneb kogu elukaare ulatuses, rajatakse just lapsepõlves alus hilisemale arengule. Lapse arengus on olulisel kohal nii kasvukeskkonna esteetilisus ja turvalisus kui ka tegevuskeskkond, milles laps suurema osa päevast viibib.
Hoolikalt planeeritud ja maitsekas keskkond julgustab last oma arvamust avaldama ja arendab igati tema loovust ja maitsemeelt. Päevakava ülesehitus ja korraldus paneb paika piirid, kuidas ja millal miski toimub, samas aga jätab lastele vaba aega omavaheliseks suhtluseks ja mängimiseks. Turvaliselt mõjub õpetaja ja laste ning ka lastevanemate vahel kokkulepitud rühmareeglid.
Rühmas loodud õpikeskkond peab peegeldama lasteasutuse ühiseid kasvatuseesmärke ja väärtusi. Laste väärtuste kujunemisel on väga tähtis õpetaja, tema eeskuju. Tegevuskeskused võivad olla erinevad, kuid põhikeskused peaks olema: kunst, raamatu- ja kirjaoskus, matemaatika, lauamäng, loovmäng, teadus ja klotsid. Erinevad aksessuaarid ja riideesemed on väga vajalikud just rollimänguks. Vahendite muretsemisel tuleks jälgida seda, et need oleksid igati eakohased ja arendavad. Lastele tuleb luua võimalused õppida aktiivse mängu kaudu ja anda võimalus kasutada erinevaid materjale loovalt.
Laste tervis sõltub suuresti võimalusest õues viibida. Õpetaja saab tutvustada ümbritsevat loodust ja organiseerida mänge. Hea kasvataja püüab saavutada ja säilitada lapse kontakti elusa loodusega.
Lapse vaimne areng sõltub tema kasvumiljööst, sellest keskkonnast, kus ta oma päevi veedab. Seega on väga oluline nii kodu kui ka hoiupaiga keskkond koos seal oleva sisustuse, mänguks pakutavate esemete ja sealsete inimestega. Lapse arengukeskkondi saab liigitada vastavalt kasutatavatele stimuleerivatele teguritele järgnevalt (Kivi & Sarapuu 2005,117 järgi):
*Ülestimuleeriv keskkond – lapsega tegeleja on väga hell ja järeleandlik, reageerib kiiresti nutule, ise on ärevil lapse ja ta tuleviku pärast. Lapse iseseisvus on piiratud.
*Hoolitsev keskkond – lapsega tegelev isik on hell ja paindlik, kuid enesekindel. Ei anna lapse kapriisidele järele, nõuab reeglite täitmist ja põhirõhk on lapse eest hoolitsemisel. Lapsel on kättesaadav paras hulk eakohaseid, uurimistegevust innustavaid ja soodustavaid esemeid, mikrokliima on arengut soodustav.
*Nõudlik keskkond – lastega tegelev isik on aktiivne ja nõudlik, ta väärtustab last arendavat tegevust. Lapselt nõutakse head käitumist ja teadmisi. Lapsel võib tekkida tunne, et temast ei hoolita.
*Alastimuleeriv keskkond – täiskasvanu on lapse suhtes ükskõikne. Ta ei pööra lapsele tähelepanu, ei tunne huvi ja ei mängita last. Seeläbi kasvab piirideta ja normideta laps ning tal esineb sageli käitumisprobleeme. Kui niisugune keskkond on ülekaalus ja teisi hoolivaid täiskasvanuid lapse läheduses ei ole, siis võib tal tekkida raskusi lähisuhete loomisega (Kraav 2007).
Lapse arengut soodustab igati esteetiline ja loov keskkond. Oluline on värvide ja tekstiilide mõju ruumikujunduses. Liiga paljude eri värvuste kasutamine samas ruumis mõjub ärritavalt. Värvidel on ruumikujunduses väga suur mõju, ergutades mõtlemist ja kutsudes esile aistinguid ja tundeid. Ruum, kus laps päeva veedab, peaks olema rahulik, valgusküllane ning valitsev värvitoon hele ja rõõmus. Tekstiilide abil saab luua hubase ja mõnusa interjööri. Oluline on valgusküllasus rühmaruumides, nii päevavalgus kui ka kunstvalgustus peab vastama nõuetele. Hoolitseda tuleb selle eest, et lasteaiaruumides oleks head õhutamisvõimalused, mis tagaks lastele hea tervise. Ruumide korrastustööd peavad toimuma korrapäraselt ja puhastusvahendid võiks olla keskkonnasõbralikud. Laps, kes kasvab üles esteetiliselt kaunis ja puhtas keskkonnas, oskab edaspidi väärtustada ümbrust enese ümber ja ei kaldu vandaalitsema.
Esimesel kolmel aastal on lapse kognitiivne areng kui ka kogu areng väga kiire ja keskkonna suhtes väga tundlik (Veisson 1998). Seetõttu on neil aastatel eriti oluline läbi mõelda kõik, mis aitaks kasvukeskkonda lapse arengut soodustavaks kujundada. Samad nõuded käivad ka koolieelse ea kohta, ehkki rõhutada tuleb, et laps vajab siis arenguks väljakutseterohket ja harjutamisvõimalustega keskkonda. Arendav kasvumiljöö lastele on mitte pealetükkivalt, väsitavalt õpetav, vaid uurimist ja avastamist võimaldav. Tingimused lapse arenguks loob täiskasvanu. Et laps soostuks töötama ja õppima, püütakse tegevustele anda mänguline vorm (Kraav 2007).
Lapsepõlves annavad õppimisele aluse rühmakaaslased, mäng ning täiskasvanute poolt kujundatud õpikeskkond ja selle kaudu lastele antav võimalus tegutseda. Täiskasvanu vastutab sellise õpikeskkonna loomise eest, mis juhib laste mängukäitumist. Mängumaailmas püstitab laps ise õppimisväljakutseid ja viib need siis ellu mänguna. Õpetaja ülesandeks on selgusele jõuda laste huviobjektides ja suunata laste tööd ja õpitegevust nendes valdkondades.
Laste endi õpimotivatsioon tagab tõelise ja mõistva õppimise. Lapsed õpivad üheskoos tegutsedes. Õppimise aluseks on üheskoos tegutsemine ja ka sotsiaalsed kogemused. Lisaks õpivad lapsed täiskasvanute toel ja suunamisel ning täiskasvanute tegevust pidevalt jälgides (Hujala 2004).
Keskkonnal on loovuse arengus suur roll. Loovusel ei ole kasvupinda, kui lastel ei ole piisavalt võimalusi täiskasvanutega mõtestatud koosolemiseks. Mänguasjad mõjutavad lapse meelte arengut ja arendavad loovust. Loovmängus valib laps ise mängu teema ja teda hakkab huvitama mängu tulemus. Mänguasjad ei pea olema väga lõpuni viimistletud, vaid nad peavad andma võimaluse lapse fantaasia arenguks. Koolieelses eas on nii kujutlus, fantaasia kui ka loovus mängus väga olulise tähtsusega (Bachmann, Maruste 2003).
Õpikeskkond peab andma lastele võimaluse tegeleda käelise enesearendamisega ja sisaldama mitmesugust õpetava sisuga ja kaunite illustratsioonidega lastekirjandust. Raamat tuleb lapse ellu läbi talle juttu ettelugeva täiskasvanu - ettelugemine algab aga aastaid enne seda, kui laps tähed selgeks saab. See, mida ette lugeda, sõltub lapse vanusest, arengutasemest ja huvidest (Kraav 2007).
Keskkonna mõju lapse arengule on märkimisväärne ja arenguvõimaluste
loomine seejuures tähtis ülesanne. Luues head ja turvalist hoiu- ja õpikeskkonda, ei tohi ära unustada ka erivajadustega laste vajadusi. Vahendite muretsemisel tuleks jälgida, et need aitaksid õpetada aktsepteerima erinevusi ja oleksid mitmekülgse kasutusalaga. Selleks, et lapse loov mõtlemine saaks välja areneda, on vaja palju vaba mängu, kujutavat tegevust ja käsitööd. Samas ka võimalust kuulata muinasjutte ning osa võtta praktilistest tegevustest, mis arendavad loogilist mõtlemist. Seepärast on väga tähtis, et last ümbritsev keskkond, mänguasjad ja täiskasvanute tegevus innustaksid last tegutsema ja jäljendama talle sobival moel. Nii saab kujuneda osa kooliküpsusest, milleks on loovus, mõtlemisoskus ja julge tegutsemine.
AUTOR: Helve Savitski, Tartu lasteaed Sass õpetaja
allikas: http://www.teatoimeta.ee/
|
No comments:
Post a Comment