Väikelapse rollimängud toetavad sotsiaalset arengut

Mängu mõju lapse arengule

Ei ole võimalik välja tuua millised mängud on kõige arendavamad – kas temaatilised fantaasiamängud, kus lapsed kujutavad tuttavaid muinasjutte ja rolle, või sotsiaalsed rollimängud, milles laps mängib läbi reaalseid olukordi. Neil mõlematel on lapse igakülgse arengu seisukohalt oluline roll, kuid kõige paremaid tulemusi annavad kombineeritud mängud. Temaatiline loovmäng aitab tõsta IQ-d ning täiustada keelelist arengut ja rollimängu. Sotsiaalne loovmäng nõuab mängijatelt suuremat tunnetuslikku küpsust. Seal peab laps oma isiklikud tundmused ja teadmised kandma üle suhtlusvormi, selleks et toetada kaaslase mängu, mis toob endaga kaasa suuremad tunnetuslikud oskused.

Lapse mängulise tegevuse areng 3 eluaastal.

⇒ paariti või rühmadena mängimine
⇒ viisakusreeglid ja heatahtlik suhtumine
⇒ huvi erinevate mänguliikide vastu
⇒ ei jaga oma mänguasju teiste lastega
⇒ rollimängu tekkimine
⇒ omistab elututele objektidele inimlikke omadusi

Rollimängu alged ilmnevad juba 3. eluaasta lõpus. Rollimängus võtab laps endale mingi osa ja on seega keegi teine sellele teisele iseloomulike omadustega. Tavaliselt võtab laps algul endale kõige lähedasemate inimeste rollid, nagu näiteks ema, isa, lasteaiaõpetaja jne. Noorematele lastele on olulised toimingud esemetega, keskmises eelkoolieas on tähtsad isiku suhted teiste inimestega, kuid vanemate laste jaoks on tähtis rollile iseloomulike suhete väljatoomine. Lapse vanuse kasvades muutub ka mängija suhtumine oma rolli, ta hakkab kriitilisemalt suhtuma nii oma rolli mängimisse kui ka mängukaaslaste rollikäitumisse. Alles vähehaaval, vanuse kasvades tulevad tõelised koosmängud. Laps omandab niiviisi suure osa sotsiaalsete tähenduste maailmast. Hiljem treenitakse seda oskust rollimängude kaudu, mis on kasulikud ka täiskasvanutele. Rollimängu kaudu omandavad lapsed ka kõige enam sotsiaalseid oskusi.

Keskkond mõjutab lapse ainestiku saamist rollimänguks. Rollimäng areneb edasi sotsiaaldraama mänguks ja hilisemal eluperioodil igapäevaelu kujutavaks draamaks, s.t. et mäng on ideeliselt mitmetahulisem, haarab rohkem lapsi kaasa, kestab pikemat aega, sisaldab mitmeid rolle. Mängu sisu ja rollid räägivad lapse argielust, kuid peegeldavad ka unelmaid, soove, fantaasiat. See on rahuldust - ja rõõmupakkuv, annab uusi elamusi, mõtteid, tundeid. Tähtis on ka selle poolest, et laps sõlmib suhteid eakaaslastega, jagab nendega oma fantaasiaid ja mõtteid. Näiteks õpetavad draamamängud vahet tegema hea ja halva vahel. Loovalt mängimiseks on lapsel vaja muljeid, teadmisi ja emotsioone, teda ümbritsevast keskkonnast, mis ärgitaksid teda mängima. Täiskasvanute ülesandeks on tutvustada lapsele ümbritsevat elu. Anda nii elulisi kui ka mängulisi kogemusi erinevate mänguvahendite kasutamise ja mängulise suhtlemise kaudu täiskasvanute ja laste vahel. Nii kujuneb oskus vastu võtta mängulisi ülesandeid, hiljem neid ise püstitada ja järjest keerulisemate vahendite ja tegevusega ka täita. Loova mängu käigus avardub lapse mõtlemine ja sõnavara, avaneb fantaasiamaailm. Kujutlusmängud võimaldavad dialooge hea ja halva teemal – koos lapsega saab kiita head ja karistada halba.

autor:
Lehte Tuuling
TLÜ Rakvere kolledž 2009
NB! eelmises artiklis viide kogu materjalile !!

(Fotod kogutud: pinterest.com lehelt)

Mäng lapse elus

Mäng on eelkõige vaba toiming, sunnitud mäng ei ole enam mäng.

Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mängu tähtsust arengut edasiviiva tegevusena erinevatest arenguaspektidest lähtuvalt võib vaadelda järgmiselt.

Füüsiline areng 
Lihased tugevnevad, paraneb silma ja käe koordinatsioon. Erinevaid esemeid kasutades arenevad vastavad lihased. Mängides saab laps rahuldada oma liikumistarvet.
Sotsiaalne areng 
Laps õpib tegutsema koos teiste lastega, ta hakkab mängus teist last tähele panema. Mängides tekivad lapsel esimesed sõprussuhted eakaaslastega. Laps võtab omaks sotsiaalse käitumise malle ja harjutab elus ette tulevaid situatsioone.
Emotsionaalne areng
Mängus elab laps läbi tundeid, mäng on lapsele hingeliselt vajalik, ta saab mängust positiivseid emotsioone – tunneb rõõmu ja rahuldust.
Vaimne areng 
Sõnavara ja kõnest arusaamise oskus suureneb. Laps õpib tegutsema ümbritsevast saadud kujutlusi kasutades. Mängides saab laps kasutada oma meeli, areneb tähelepanu, mälu, mõtlemine. Mängides õpib laps kõike kõige paremini.
Esteetiline areng
Mängides täpsustuvad lapse tajud (värvi-, vormi- ja ruumitaju) ja arenevad lapse kunstilised oskused. Mängides saavad lapsed loovalt oma teadmisi ja oskusi kasutada.
Eetiline areng
Laps õpib mõistma õiget ja väära. Laps võtab omaks käitumisnormid ja õpib neid kasutama

MÄNG JA LAPSE ARENG.

Mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus ja seega ka loomulik viis õppimiseks ning arenemiseks. Mängimisvajadus on üks väikelapse põhivajadusi. Mäng on tegevus, mis kõige paremini vastab lapse füüsilistele ja psüühilistele vajadustele ning eriomadustele. Mäng on vajalik lapse tervikisiksuse kujunemise jaoks – mängus õpib laps mõistma maailma, eri olukordi, kogeb tõeliselt ja sügavalt eri tundeid ning õpib nendega toime tulema. Mäng annab lapsele võimaluse suhelda ümbritseva maailmaga.

Esimesel kahel eluaastal on raske eristada lapse mängu uurimistegevusest. Laps uurib talle kätte juhtuvaid mänguasju ja esemeid, et teha kindlaks algul nende omadusi. Kolmandal eluaastal hakkab ta uurima ja katsetama, mida nendega teha saab.

Tõelisest mängueast saab laste puhul rääkida 3.–6. eluaastani. Sellele eale on omane mänguline treening, mänguasjade maailm, mängukeskkond jne. Laps õpib läbi mängu. Ta omandab täiskasvanute toel eluks vajalikke teadmisi, oskusi ja vilumusi. Lapsel on kaasasündinud arengupürgimus, vastu võttev ja uuriv suhtumine ning vajadus luua ja tegutseda. Laps areng toimub aste-astmelt ümbritsevast keskkonnast saadud kogemuse kaudu.

Võimed kui oskuste alused. 

Igas inimtegevuse valdkonnas on oskuste aluseks teatud võimed, mida võib tinglikult jaotada kahte gruppi:
1. Kognitiivsed – kuulmis- või nägemistajuga seotud reaktsiooniaeg, kontsentreerimisvõime, liikumiskiiruse taju, kujutlusvõime, tähelepanu, mälu, mõtlemine. Ilmnevad nn nähtamatute, seesmiste protsesside kaudu.
2. Kehalised võimed – vastupidavus, jõud, kiirus, kiiruslik jõud, kiiruslik vastupidavus, jõuvastupidavus, painduvus ja osavus. Ilmnevad nähtavate, väliste liigutusaktide kaudu. Võimed avalduvad harjutamise käigus. Arendada on võimalik kõiki võimeid, kuid nende kasvutempod sõltuvad eeldustest. Kognitiivsete eelduste kaudu läbi mängu informatsiooni töötlemine annab lapsele vajaliku õppimiskogemuse



Lapse arengu etapid, millal toimub lapse kõige aktiivsem areng: 
1. Sensomotoorne areng - 0 kuni 11. a.
2. Keeleline areng - 1(2).a. kuni 3. a.
3. Vaatlus - ja tähelepanuvõime areng - 3. a. kuni 7. a.
4. Mõtlemisprotsesside areng - 7. a. kuni ….


autor: Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž

Materjali asukoht:
https://www.tlu.ee/opmat/rk/2009/Lehte%20Tuuling%20-%20RKA6022%20M%E4ng%20ja%20lapse%20areng/3.%20teema/MANGU%20TAHTSUS%20LAPSE%20ARENGUS.pdf

Harjutusi väikelapse peenmotoorika arendamiseks

Peenmotoorika mõjutab taju selliseid omadusi nagu tähelepanu, mõtlemine, ruumiline taju, koordinatsioon, kujutlus, mälu ja kõne. Lapse kasvades on motoorika abiks nii riiete selgapanemisel kui ka lugemisel ja kirjutamisel. Lapse käelise tegevuse arendamine on oluline just esimeste eluaastate jooksul. Peenmotoorika areng on kirjutamise harjutamise eelduseks – kui käeliste tegevustega pole enne piisavalt tegeletud, jääb ka areng tähtede kirjutamise õppimisel aeglaseks.
Lugemis- ja kirjutamisoskus ei tule seega üleöö, vaid eeldab lapse ja täiskasvanu järjepidevat koostööd. Läbi mängulistetegevuste saab seda protsessi aga muuta lihtsamaks ning mõlemale osapoolele rõõmu valmistavaks tegevuseks.

Vaata veel:
Lugemis-ja kirjutamisoskuse eeldused. 
Kõnearendus II: 
http://koneline.weebly.com/tegevused.html

autor: Tallinna Pedagoogilise Seminari lektor Ingrid Veskiväli 

Interneti avarustest leidsime paar head mängu peenmotoorika arendamiseks: