Mäng on eelkõige vaba toiming, sunnitud mäng ei ole enam mäng.
Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mängu tähtsust arengut edasiviiva tegevusena erinevatest arenguaspektidest lähtuvalt võib vaadelda järgmiselt.
Füüsiline areng
Lihased tugevnevad, paraneb silma ja käe koordinatsioon. Erinevaid esemeid kasutades arenevad vastavad lihased. Mängides saab laps rahuldada oma liikumistarvet.
Sotsiaalne areng
Laps õpib tegutsema koos teiste lastega, ta hakkab mängus teist last tähele panema. Mängides tekivad lapsel esimesed sõprussuhted eakaaslastega. Laps võtab omaks sotsiaalse käitumise malle ja harjutab elus ette tulevaid situatsioone.
Emotsionaalne areng
Mängus elab laps läbi tundeid, mäng on lapsele hingeliselt vajalik, ta saab mängust positiivseid emotsioone – tunneb rõõmu ja rahuldust.
Vaimne areng
Sõnavara ja kõnest arusaamise oskus suureneb. Laps õpib tegutsema ümbritsevast saadud kujutlusi kasutades. Mängides saab laps kasutada oma meeli, areneb tähelepanu, mälu, mõtlemine. Mängides õpib laps kõike kõige paremini.
Esteetiline areng
Mängides täpsustuvad lapse tajud (värvi-, vormi- ja ruumitaju) ja arenevad lapse kunstilised oskused. Mängides saavad lapsed loovalt oma teadmisi ja oskusi kasutada.
Eetiline areng
Laps õpib mõistma õiget ja väära. Laps võtab omaks käitumisnormid ja õpib neid kasutama
MÄNG JA LAPSE ARENG.
Mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus ja seega ka loomulik viis õppimiseks ning arenemiseks. Mängimisvajadus on üks väikelapse põhivajadusi. Mäng on tegevus, mis kõige paremini vastab lapse füüsilistele ja psüühilistele vajadustele ning eriomadustele. Mäng on vajalik lapse tervikisiksuse kujunemise jaoks – mängus õpib laps mõistma maailma, eri olukordi, kogeb tõeliselt ja sügavalt eri tundeid ning õpib nendega toime tulema. Mäng annab lapsele võimaluse suhelda ümbritseva maailmaga.
Esimesel kahel eluaastal on raske eristada lapse mängu uurimistegevusest. Laps uurib talle kätte juhtuvaid mänguasju ja esemeid, et teha kindlaks algul nende omadusi. Kolmandal eluaastal hakkab ta uurima ja katsetama, mida nendega teha saab.
Tõelisest mängueast saab laste puhul rääkida 3.–6. eluaastani. Sellele eale on omane mänguline treening, mänguasjade maailm, mängukeskkond jne. Laps õpib läbi mängu. Ta omandab täiskasvanute toel eluks vajalikke teadmisi, oskusi ja vilumusi. Lapsel on kaasasündinud arengupürgimus, vastu võttev ja uuriv suhtumine ning vajadus luua ja tegutseda. Laps areng toimub aste-astmelt ümbritsevast keskkonnast saadud kogemuse kaudu.
Võimed kui oskuste alused.
Igas inimtegevuse valdkonnas on oskuste aluseks teatud võimed, mida võib tinglikult jaotada kahte gruppi:
1. Kognitiivsed – kuulmis- või nägemistajuga seotud reaktsiooniaeg, kontsentreerimisvõime, liikumiskiiruse taju, kujutlusvõime, tähelepanu, mälu, mõtlemine. Ilmnevad nn nähtamatute, seesmiste protsesside kaudu.
2. Kehalised võimed – vastupidavus, jõud, kiirus, kiiruslik jõud, kiiruslik vastupidavus, jõuvastupidavus, painduvus ja osavus. Ilmnevad nähtavate, väliste liigutusaktide kaudu. Võimed avalduvad harjutamise käigus. Arendada on võimalik kõiki võimeid, kuid nende kasvutempod sõltuvad eeldustest. Kognitiivsete eelduste kaudu läbi mängu informatsiooni töötlemine annab lapsele vajaliku õppimiskogemuse
Lapse arengu etapid, millal toimub lapse kõige aktiivsem areng:
1. Sensomotoorne areng - 0 kuni 11. a.
2. Keeleline areng - 1(2).a. kuni 3. a.
3. Vaatlus - ja tähelepanuvõime areng - 3. a. kuni 7. a.
4. Mõtlemisprotsesside areng - 7. a. kuni ….
autor: Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž
Materjali asukoht:
https://www.tlu.ee/opmat/rk/2009/Lehte%20Tuuling%20-%20RKA6022%20M%E4ng%20ja%20lapse%20areng/3.%20teema/MANGU%20TAHTSUS%20LAPSE%20ARENGUS.pdf
Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mängu tähtsust arengut edasiviiva tegevusena erinevatest arenguaspektidest lähtuvalt võib vaadelda järgmiselt.
Füüsiline areng
Lihased tugevnevad, paraneb silma ja käe koordinatsioon. Erinevaid esemeid kasutades arenevad vastavad lihased. Mängides saab laps rahuldada oma liikumistarvet.
Sotsiaalne areng
Laps õpib tegutsema koos teiste lastega, ta hakkab mängus teist last tähele panema. Mängides tekivad lapsel esimesed sõprussuhted eakaaslastega. Laps võtab omaks sotsiaalse käitumise malle ja harjutab elus ette tulevaid situatsioone.
Emotsionaalne areng
Mängus elab laps läbi tundeid, mäng on lapsele hingeliselt vajalik, ta saab mängust positiivseid emotsioone – tunneb rõõmu ja rahuldust.
Vaimne areng
Sõnavara ja kõnest arusaamise oskus suureneb. Laps õpib tegutsema ümbritsevast saadud kujutlusi kasutades. Mängides saab laps kasutada oma meeli, areneb tähelepanu, mälu, mõtlemine. Mängides õpib laps kõike kõige paremini.
Esteetiline areng
Mängides täpsustuvad lapse tajud (värvi-, vormi- ja ruumitaju) ja arenevad lapse kunstilised oskused. Mängides saavad lapsed loovalt oma teadmisi ja oskusi kasutada.
Eetiline areng
Laps õpib mõistma õiget ja väära. Laps võtab omaks käitumisnormid ja õpib neid kasutama
MÄNG JA LAPSE ARENG.
Mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus ja seega ka loomulik viis õppimiseks ning arenemiseks. Mängimisvajadus on üks väikelapse põhivajadusi. Mäng on tegevus, mis kõige paremini vastab lapse füüsilistele ja psüühilistele vajadustele ning eriomadustele. Mäng on vajalik lapse tervikisiksuse kujunemise jaoks – mängus õpib laps mõistma maailma, eri olukordi, kogeb tõeliselt ja sügavalt eri tundeid ning õpib nendega toime tulema. Mäng annab lapsele võimaluse suhelda ümbritseva maailmaga.
Esimesel kahel eluaastal on raske eristada lapse mängu uurimistegevusest. Laps uurib talle kätte juhtuvaid mänguasju ja esemeid, et teha kindlaks algul nende omadusi. Kolmandal eluaastal hakkab ta uurima ja katsetama, mida nendega teha saab.
Tõelisest mängueast saab laste puhul rääkida 3.–6. eluaastani. Sellele eale on omane mänguline treening, mänguasjade maailm, mängukeskkond jne. Laps õpib läbi mängu. Ta omandab täiskasvanute toel eluks vajalikke teadmisi, oskusi ja vilumusi. Lapsel on kaasasündinud arengupürgimus, vastu võttev ja uuriv suhtumine ning vajadus luua ja tegutseda. Laps areng toimub aste-astmelt ümbritsevast keskkonnast saadud kogemuse kaudu.
Võimed kui oskuste alused.
Igas inimtegevuse valdkonnas on oskuste aluseks teatud võimed, mida võib tinglikult jaotada kahte gruppi:
1. Kognitiivsed – kuulmis- või nägemistajuga seotud reaktsiooniaeg, kontsentreerimisvõime, liikumiskiiruse taju, kujutlusvõime, tähelepanu, mälu, mõtlemine. Ilmnevad nn nähtamatute, seesmiste protsesside kaudu.
2. Kehalised võimed – vastupidavus, jõud, kiirus, kiiruslik jõud, kiiruslik vastupidavus, jõuvastupidavus, painduvus ja osavus. Ilmnevad nähtavate, väliste liigutusaktide kaudu. Võimed avalduvad harjutamise käigus. Arendada on võimalik kõiki võimeid, kuid nende kasvutempod sõltuvad eeldustest. Kognitiivsete eelduste kaudu läbi mängu informatsiooni töötlemine annab lapsele vajaliku õppimiskogemuse
Lapse arengu etapid, millal toimub lapse kõige aktiivsem areng:
1. Sensomotoorne areng - 0 kuni 11. a.
2. Keeleline areng - 1(2).a. kuni 3. a.
3. Vaatlus - ja tähelepanuvõime areng - 3. a. kuni 7. a.
4. Mõtlemisprotsesside areng - 7. a. kuni ….
autor: Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž
Materjali asukoht:
https://www.tlu.ee/opmat/rk/2009/Lehte%20Tuuling%20-%20RKA6022%20M%E4ng%20ja%20lapse%20areng/3.%20teema/MANGU%20TAHTSUS%20LAPSE%20ARENGUS.pdf
