Kliki pildil ja liigu kodulehele

Sunday, September 13, 2015

Loovustuba soovitab: Kujutava tegevuse osatähtsus lapse arengus.

Kujutava tegevuse osatähtsus lapse igakülgses arengus

Lapse kujutavaks tegevuseks nimetame tema loova töö protsessi, mille käigus valmib lapse omapärane looming -joonistused, voolingud, kleepetööd, mitmesugusest materjalist meisterdatud mänguasjad, ehitised liivast, lumest, klotsidest, konstruktoritest, mosaiikmängude osadest jne.( Vee 1982:4).
Kujutavate tegevuste kaudu avalduvad tunnetuslikud ja loomingulised võimed. Läbi selle omandatakse uusi tehnilisi oskusi, mille kaudu kajastatakse muljeid ümbritsevast. Lapse leksikoni ilmub tema tegevust kajastav määrang – töö. Töö on tegevus, mille eesmärgiks ja tulemuseks on lõpetatud ja teatavat väärtust omav töösaadus – olgu see käelise tegevuse tulemusena saadav tarbe- või mänguasi, mudel või ka vaimse töö vili (Käis 1991:20). Laps kirjutab, lõikab kääridega paberist töömustreid, kaevab labidaga-kõik need toimingud on sensomotoorsed protsessid ning isiksuse seisukohalt on väga oluline, et see kõik toimuks sisemise iseseisvuse ja individuaalse tahtetegevuse tulemusena (samas:21).

Vaatlusoskus. Kujutavas tegevuses kajastuvad laste teadmised ja muljed ümbritseva elu esemetest, nähtustest: tutvumine eseme kuju-, suuruse-, ehituse-, värvuse-, pinnaomaduste -proportsioonidega; materjalide mitmekesisuses orienteerumine, nende omaduste tajumine. Näiteks aed / loodus pakub meisterdamiseks aastaringselt piiramatul hulgal materjali: oksad, kõrred, puit, lehed, puude viljad, seemned, kivid, liiv, lumi jne. Selle materjali leidmiseks ja avastamiseks on aga vaja kõndida enda ümber “avatud silmadega”, mis eeldabki tähelepanelikkust ja avastamist vaatlustel. Peatähtis on arendada laste suhet kunsti ja loodusega.

Matemaatilised oskused. Käelist osavust nõudvates mängudes õpib laps pöörama tähelepanu sellele, mida üks või teine näpp keerulise tegevuse ajal tegema peab (näiteks saviga
voolimisel tehakse suuri detaile pihkude vahel, peenemaid vaid nimetissõrme ja pöidla vahel). Käeline tegevus soodustab ka näppude eristamist ja näpuliigutuste järjestamist. See omakorda aitab kaasa loendamisoskuste omandamisele, mis on arvutamisoskuse üks aluseid (P & K 01/2003). Käsitsedes tunnist tundi kõiksuguseid loomingulisi materjale, mille lõppeesmärgiks on esemeline väärtus, võib samas neid detaile ka loendada, seada ritta suuruselises järjekorras, kinnistada mõisteid parem-vasak; üleval-all; ees-taga.
Kujundilis-ruumiline mõtlemine. Lapse mõttetegevus on suunatud mingile kindlale eesmärgile, selle saavutamiseks rakendatakse kõiki mõtlemise liike- visuaalsete kujundite abil.
Meisterdamisel ja voolimisel seataksegi eesmärgiks konkreetsete esemete valmistamine (Piirsalu:1984). Ja jällegi mõisted ees-taga; üleval-all; lähedal-kaugel. Tegevuste ja vaatluste ühistööna peaksid objektide proportsioonid saavutama oma õiged mõõtmed .

Töökasvatus. Et luua joonistus, vooling või kleepetöö, on vaja end nii vaimselt kui füüsiliselt pingutada- teha tööd. Siia kuuluvad erinevate töövõtete omandamine, erinevate tööriistade käsitsemine (nõel, niit, pintsel, käärid, pliiatsid, kriit jne. ). Laps harjub tegema kasulikku tööd, areneb soov valmistada oma tööga teistele rõõmu ja üllatust (kinkimine, saatmine, ruumi kaunistamine, vanematele esitlemine, praktiline otstarve ). Laste osavõtt tunni organiseerimisest peale (laudade katmine, töövahendite jagamine) ja oma töökoha koristamisel tunni lõpus on üks lasteaias teostatav töökasvatuse liik (Vee:1982).

Kehaline areng. Kujutav tegevus arendab lapse käelaba- ja sõrmelihaseid, selle tulemusena muutuvad antud lihaste liigutused pingevabamaks, paindlikumaks, tugevamaks ja osavamaks. Voolimine on tegevusala, mis arendab parema käe kõrval ka vasakut kätt. Kujutava tegevuse protsessis areneb koordinatsioon silmade ja käeliigutuste vahel, silmade
kontroll käte üle. Tegevus ise, mis pakub lapsele esteetilist naudingut ja rahulolu selle lõpptulemusega, mõjub positiivselt ka närvisüsteemile (samas:9).
Peale loetletu on ka mitmeid muid momente, mis aitavad lapsel saada läbi kujutavate tegevuste ettevalmistuse kooliks.
Laps viib oma töö lõpuni, trotsides raskusi, et saavutada eesmärki. Töö õpitakse läbi viima puhtalt, korralikult. Tuleb sisse austuse moment ka kaaslaste töödesse- kõik on pingutanud ning vajavad tunnustust ka oma kaaslaste poolt.
Lapsed õpivad töötama kollektiivis ehk grupis, taotlema ühistööna saavutatud tulemust, arvestama grupikaaslaslastega, austama ka nende poolt saavutatud töö tulemusi.

Harjutamine teeb meistriks – töövõtete ja vilumuste harjutamine ja ülekordamine peaks lapsele näitama, et selle läbi on ka tulemused kord-korralt paremad. Meisterdamine kui nutikust ja leidlikkust soodustav tegevus, oskus esitada endale küsimus, leida sellele vastus ning sobiv lahendus tekkinud probleemile.
Hea mõtlemisoskus nõuab loovat mõtlemist, mis omakorda nõuab head kujutlusvõimet/fantaasiat. Lapsed, kes on lasteaias parimad mängijad ja kellel on kõige aktiivsem fantaasia, kalduvad olema koolis kõige kujutlusrikkamad õpilased, kes ka loevad suure huviga (Gustavson:2004). Loovus areneb vaid loovalt tegutsedes-arendades, probleeme püstitades, neid lahendades, ideid realiseerides; loovust jõuga arendada ei ole võimalik (Hango:1993).
Eesti tänase kunstiõpetuse eesmärk on: isiksuse üldine arendamine, kunstipubliku kasvatamine, praktiliste oskuste kujundamine, kunstialaste teadmiste andmine, loova mõtlemise, tolerantsuse arendamine, seoste nägemise, mõtlemise ja tunnetamise õpetus. Kunst ei ole oskusaine, vaid loovusaine, eneseväljendamise vahend (Haridus 9:2004). Tagasiside on üks olulisemaid lülisid loovuse toimimise ahelas, seda nii kodus kui koolis(samas:9).
Väga tähtis aeg on lapse 3. -10. eluaasta. Sel ajal formeerub alus nii järgmisele eelisarengu valdkonnale (teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine ja õppimine) kui ka eluaegsele õppimisele ja uute vaimsete tegevuste omandamisele. Tajude, kujutluste, mälu ja mõtlemise arengu tulemusena hakkavad kujunema oskused, mis on aluseks kogu edaspidise elu õppimisele. Õpioskused kujunevad järgmiste alusoskuste baasil: vaatlemine- kuulamine kui uue teadmise vastuvõtmine; võrdlemine- kõrvutamine, järjestamine, korrastamine kui suhestamine; modelleerimine kui oma teadmiste kasutamine. (Haridus 4:2001). Õppimine eeldab aktiivsust, meeli, tundeid, vastu annab usu endasse, oma jõuvarude tundmise. Põhiideeks on etapiviisi vähendada õpetaja juhtimist äratades laste initsiatiivi (samas:49). Kunsti-ja meisterdamistundide märksõnaks peaks olema integreerumine teiste õppeainetega (matemaatika, emakeel, ajalugu, maateadus, bioloogia, keemia), kuna käsitlevad kõike kuuldut- nähtut, sealhulgas ka sündmusi ja elunähtusi meie ümber. See kätkeb endas eesmärki kujundada lastes oskus peegeldada ümbritsevat maailma objektiivselt. Käeline tegevus arendab inimesel ettekavatsetud tahtelist tajuvõimet ja oskusi, õpetab vaatlema. Selle tegevuse protsessis ühinevad aga taju, mõtlemine ja kõne lapsel kõik ühtseks vaimseks tegevuseks (Piirsalu:1984).
Kasutatud  kirjandus
Gustavson, M (2004).Laste aeg, laste aed. Kirjastus PreMark.
Hango, K (1993). Kuidas vannitada dinosaurust?  Tartu: Elmatar
Heinla, E (2004/9). Unustatud loovus. Haridus, 9:8-13.
Juurak, R (2004/9). Tänapäeva kunst ja kool. Haridus, 9:4-7.
Käis, J (1991). Isetegevus ja individuaalnetööviis. Tallinn: Koolibri.
Niinelaid, L (2001/4). Reformpedagoogilisi ideid liitklassiõpetajale. Haridus 4:48-50.
Piirsalu, L (1984). Kunstilise kasvatuse osakaal vaimses arengus. Tallinn.
Toomela, A. (2003,jaanuar). Näpud ja numbrid. Pere & Kodu.
Vee, E. (1982). Kujutava tegevuse tundidest koolieelsetes lasteasutustes. Tallinn.
Agne Metsküla
Tallinna Lasteaed Kikas õpetaja

FOTOD: LOOVUSTOA LOOVUSTUNDIDE ÕPILASED JA NENDE TÖÖD

Saturday, September 12, 2015

2015-2016 hooaeg Loovustoas

TUNNIPLAAN 2015-2016

HOOAEG ALGAB 7.09.2015.
REGISTREERIMINE:
info@loovustuba.ee
Teemaks kirjuta:  2015-2016 oppeaasta
TUNNIPLAAN 2015-2016
MTÜ LOOVUSTUBA

KAJA KULTUURIKESKUS Vilde tee 118
esmaspäev Kell 10 Vanusele 8 kuud- 1,5 aastat õp Tagli
esmaspäev Kell 11 Vanusele 1,6-3 aastat õp Tagli
PIRITA VABA AJA KESKUS Merivälja tee 3
teisipäev Kell 17 Vanusele 4-6 aastat õp Nataly
teisipäev Kell 18 Vanusele 2-3 aastat õp Nataly
PIRITA VABA AJA KESKUS Merivälja tee 3
kolmapäev Kell 10 Vanusele 6 kuud- 1,5 aastat õp Nataly septembris ja oktoobris
kolmapäev Kell 11 Vanusele 1,6-3 aastat õp Nataly septembris ja oktoobris
NB!! Eriolukord, alates novembrist saavad lapsedkoha Pirital kell 18 või Kadrioru rühmades
NÕMME KULTUURIKESKUS Turu plats 2
kolmapäev Kell 10 Vanusele 8 kuud- 1,5 aastat õp Tagli
kolmapäev Kell 11 Vanusele 1,6-3 aastat õp Tagli
LASTEMUUSEUM MIIAMILLA Kadriorus Koidula 21c
nejapäev Kell 11 Vanusele 6 kuud- 1,5 aastat õp Christina
neljapäev Kell 12 Vanusele 1,6-3 aastat õp Christina
neljapäev Kell 16 Vanusele 1,6-3 aastat õp Christina