Väikelapse rollimängud toetavad sotsiaalset arengut

Mängu mõju lapse arengule

Ei ole võimalik välja tuua millised mängud on kõige arendavamad – kas temaatilised fantaasiamängud, kus lapsed kujutavad tuttavaid muinasjutte ja rolle, või sotsiaalsed rollimängud, milles laps mängib läbi reaalseid olukordi. Neil mõlematel on lapse igakülgse arengu seisukohalt oluline roll, kuid kõige paremaid tulemusi annavad kombineeritud mängud. Temaatiline loovmäng aitab tõsta IQ-d ning täiustada keelelist arengut ja rollimängu. Sotsiaalne loovmäng nõuab mängijatelt suuremat tunnetuslikku küpsust. Seal peab laps oma isiklikud tundmused ja teadmised kandma üle suhtlusvormi, selleks et toetada kaaslase mängu, mis toob endaga kaasa suuremad tunnetuslikud oskused.

Lapse mängulise tegevuse areng 3 eluaastal.

⇒ paariti või rühmadena mängimine
⇒ viisakusreeglid ja heatahtlik suhtumine
⇒ huvi erinevate mänguliikide vastu
⇒ ei jaga oma mänguasju teiste lastega
⇒ rollimängu tekkimine
⇒ omistab elututele objektidele inimlikke omadusi

Rollimängu alged ilmnevad juba 3. eluaasta lõpus. Rollimängus võtab laps endale mingi osa ja on seega keegi teine sellele teisele iseloomulike omadustega. Tavaliselt võtab laps algul endale kõige lähedasemate inimeste rollid, nagu näiteks ema, isa, lasteaiaõpetaja jne. Noorematele lastele on olulised toimingud esemetega, keskmises eelkoolieas on tähtsad isiku suhted teiste inimestega, kuid vanemate laste jaoks on tähtis rollile iseloomulike suhete väljatoomine. Lapse vanuse kasvades muutub ka mängija suhtumine oma rolli, ta hakkab kriitilisemalt suhtuma nii oma rolli mängimisse kui ka mängukaaslaste rollikäitumisse. Alles vähehaaval, vanuse kasvades tulevad tõelised koosmängud. Laps omandab niiviisi suure osa sotsiaalsete tähenduste maailmast. Hiljem treenitakse seda oskust rollimängude kaudu, mis on kasulikud ka täiskasvanutele. Rollimängu kaudu omandavad lapsed ka kõige enam sotsiaalseid oskusi.

Keskkond mõjutab lapse ainestiku saamist rollimänguks. Rollimäng areneb edasi sotsiaaldraama mänguks ja hilisemal eluperioodil igapäevaelu kujutavaks draamaks, s.t. et mäng on ideeliselt mitmetahulisem, haarab rohkem lapsi kaasa, kestab pikemat aega, sisaldab mitmeid rolle. Mängu sisu ja rollid räägivad lapse argielust, kuid peegeldavad ka unelmaid, soove, fantaasiat. See on rahuldust - ja rõõmupakkuv, annab uusi elamusi, mõtteid, tundeid. Tähtis on ka selle poolest, et laps sõlmib suhteid eakaaslastega, jagab nendega oma fantaasiaid ja mõtteid. Näiteks õpetavad draamamängud vahet tegema hea ja halva vahel. Loovalt mängimiseks on lapsel vaja muljeid, teadmisi ja emotsioone, teda ümbritsevast keskkonnast, mis ärgitaksid teda mängima. Täiskasvanute ülesandeks on tutvustada lapsele ümbritsevat elu. Anda nii elulisi kui ka mängulisi kogemusi erinevate mänguvahendite kasutamise ja mängulise suhtlemise kaudu täiskasvanute ja laste vahel. Nii kujuneb oskus vastu võtta mängulisi ülesandeid, hiljem neid ise püstitada ja järjest keerulisemate vahendite ja tegevusega ka täita. Loova mängu käigus avardub lapse mõtlemine ja sõnavara, avaneb fantaasiamaailm. Kujutlusmängud võimaldavad dialooge hea ja halva teemal – koos lapsega saab kiita head ja karistada halba.

autor:
Lehte Tuuling
TLÜ Rakvere kolledž 2009
NB! eelmises artiklis viide kogu materjalile !!

(Fotod kogutud: pinterest.com lehelt)