Saturday, July 16, 2016

KOERAD JA LAPSED MEIE PERES. Kõiki koeri ON võimalik treenida sõnakuulelikuks ja turvaliseks pereliikmeks. Igale lapsele ON võimalik õpetada õiget käitumist: kuidas suhelda elukaga.


KOERAD JA LAPSED
allikas: http://www.koer.ee/
Laps

Suurem osa lapsi on vähemalt mingis vanuses endale koera luninud. Mõni vähem, teine rohkem, mõni on saanud, teine mitte. Otsus lapsele koera võtta tuleks igal vanemal põhjalikult läbi kaaluda. Küsimus ei seisne ju ainult lapsele rõõmu valmistamises, vaid ka teises elusolendis, koeras. Lapse vanus on siinjuures väga oluline - liiga väike laps ei pruugi ise koeraga hakkama saada, puberteedi-ikka jõudnud lapse puhul aga võib tal koera jaoks liiga vähe aega jätkuda.
Arvestama peab ju ka sellega, et koer elab üle kümne aasta, väike laps jõuab selle aja jooksul teismeliseks ning teismeline täiskasvanuks saada, oma kodu rajada, välismaale õppima minna vm.. Kui ta koera sinna kaasa võtta ei saa, jääb koer vanema(te) hoolitseda. Igal juhul on selge, et võtta koer ning jätta kogu vastutus tema eest ainult lapse õlule, on mõtlematu, kui mitte vastutustundetu.
Lapse vaatevinklist on koerapidamise positiivseteks külgedeks siiski just see, et laps õpib vastutama, teise elusolendiga arvestama, teise nimel ennast pingutama (näit. hommikuti koeraga õues käimine). Samas on koer lapsele kaaslane, kes teda alati kodus ootab, teda tingimusteta armastab, tema tuleku üle alati rõõmustab ning temaga kunagi ei riidle.
Koera siirus ja truudus on kahtlemata tema väärtuslikeimad omadused ning iga inimese hingeelule tuleb kasuks nende emotsioonidega kokku puutuda. Välismaal on näiteks puuetega lastega koolid, kus suhtlemisvaegustega lapsed saavad teiste laste või õpetajaga suhelda klassis oleva kassi või koera abil - koer või kass on lapse ning õpetaja vahel ning mõlemad räägivad oma jutu justkui loomale, saavutades sealjuures omavahelise kontakti. Seega on koera võtmine lapsele kahtlemata kasulik ja arendav, kui selleks piisavalt sobivad olud on.

Koer


Alati ei pruugigi olla nii, et laps saab koera. Vahel saab koer oma peresse lapse, kellesse ta samuti suhtuda ei oska. Kui ema ja isa otsustavad kutsika majja võtta, on väikesele lapsele võimalik selgitada, kes on uus pereliige jne. Koera puhul on selgitamine natuke keerulisem. Kahtlemata võtab tal aega, enne kui ta uue karjaliikmega harjub. Setterite puhul väidetakse igas tõututvustuses, et nad on väga lastesõbralikud koerad. Nii ei pruugi see siiski alati olla - minu iiri setter näiteks ei puutunud oma elus eriti lastega kokku ning kui ta seda tegema juhtus, püüdis ta neist pigem eemale hoida. Praegune gordoni setter aga on kutsikapõlvest peale elanud lapsega koos ning naudib ilmselgelt laste seltskonda.

Laps ja koer

Ühes kodus elavad koer ja laps puutuvad omavahel väga tihedalt kokku - väike laps roomab samal põrandal, kus koer liigub, mängib tema mänguasjadega, päris väikesed ronivad tema kohale, pistavad oma käsi koera söögi- ja joogikaussi…Üks küsimus seisneb muidugi piiride kehtamises, sealjuures ausalt - kumbi ei peaks jääma allasurutud seisundisse. On vanema enda asi, kas ta lubab lapsel koera kohal vedeleda, alati peaks aga jälgima, et koer saaks oma kohal olla, kui ta seda tahab, see peaks siiski jääma tema rahulikuks puhke- ja peidupaigaks. Samas on pühendunud koerainimestel oht muutuda koera suhtes liiga protekteerivaks ning hoopis lapsele ülekohut teha. Et laps algusest peale koera(i) sama palju armastama hakkaks, neist tõesti oma südames hooliks, peab ta tundma, et koer on tema sõber, mitte keegi, kes emme/issi tähelepanu ja armastuse endale võtab.
Küsimus on ka hügieenis - kas lapse tervisele võib olla ohtlik koeraga nii ninapidi koos olla, kui seda harilikult ollakse (eriti setterite ja väikseste laste puhul - setter täidab ju suurepäraselt sooja, sõbraliku ning pehme "mängulooma" rolli). Enne kutsika võtmist tuleks muidugi lapsele teha igaks juhuks ka allergiasüst, muidu võib kõik väga kurva pöörde saada.

Paljud arstid on arvamusel, et kui koer ja laps elavad samas keskkonnas, kujuneb neil välja üsna ühtne "bakteritebaas", nii et oma koera käest harilikult mingit nakkust ei saada. Ei soovitata siiski lasta koeral toidujäänuseid inimeste nõudelt süüa, kuid probleemiks ei peeta näiteks koeranõude pesemist inimeste nõudega koos. Vanemad ei tohi lihtsalt ka ise laisad olla - sageli veeretatakse õueskäimisest pesemata jäänud käte tõttu saadud viirus koera süüks.

Kennel Clodovech

LAPS JA KOER
Koer ei ole inimene ja sageli ei mõista ta meie maailma. Ta elab oma reeglite järgi ning loomaomaniku ülesandeks on jälgida, et looma reeglid ei läheks konflikti inimeste omadega.
Kui koer ründab last, saab kannatada just väike inimene. Hiljem valavad nii lapsevanemad kui liiga sageli ka loomaomanikud oma ehmatuse ja viha välja koera peale, kes tegelikult käitus nagu koer. Sageli ei mõisteta, et koer ei ründa niisama (kuigi ka koerte hulgas on nn. vaimuhaigeid), tal on selleks alati põhjus ning inimeste ülesandeks on selle põhjuse tekkimist vältida. Rünnaku ennetamine on alati lihtsam kui tagajärgede ravimine.
Sageli koerad ei mõista lapsi. Põhjuseid on mitmeid:
  • Koerad ei ole lastega kokku puutunud ega õppinud nendega suhtlema.
  • Lapsed ei ole koertega kokku puutunud ega õppinud nendega suhtlema.
  • Koerad kardavad lapsi kui kummaliselt käituvaid inimesi.
  • Koerad kaistsevad end ja oma territooriumit võõraste ‘sissetungijate’ eest.
  • Lapsed "ründavad" koeri.
  • Lapsed käituvad koera jaoks saakloomana.
Jne.

Paljud probleemid lahenevad kui kutsikat sotsialiseerides tutvustatakse talle ka väikeseid inimesi. Kindlasti peavad kutsika ja lapse kohtumised toimuma täiskasvanute kontrolli all. Kutsikale tuleb õpetada, et laps ei tee talle liiga, lapse juuresolek on tore ning hea ja rahuliku käitumise eest premeeritakse. Kui kutsikale on õpetatud mõni käsklus (istu) võiksid suuremad lapsed talle käsku anda ning selle eest premeerida. See näitab kutsikale, et ka väike inimene on inimene ja ka tema käsku täites järgneb midagi positiivset. Samas käitub laps tema jaoks ettearvatavalt.
Lastele tuleb selgitada, et kutsikas ei ole mänguasi. Koer on elusolend nagu ka inimene ning teda tuleb respekteerida. Koera juuresolekul ei joosta, koeral on oma asjad, mida ei tohi puutuda, koerale ei tohi teha haiget. Ei maksa lasta lapsel koera turjalt ega pea pealt paitada, laps ei tohi koera kallistada ega tema peale ronida. Kui mõlemad osapooled oskavad teise juuresolekul rahulikult ja kindlalt käituda ning teineteist respekteerida on paljud probleemid juba ennetatud.
Sageli koerad kardavad lapsi just seetõttu, et ei ole nendega varem kokku puutunud. Lapsed ei käitu nagu täiskasvanud ja seetõttu muutuvad koerad ebakindlaks.
Vanemate ja koeraomaniku närvilisus ainult süvendavad koera muret. Ühel hetkel võib koer rünnata last, kes läheb teda paitama või katsub koerale kuuluvaid asju. Koer üritab ennast kaitsta ning kasutab selleks temale omast viisi. Mitte mingil juhul ei tohi lasta lapsel koera jälitada ega enda tähelepanu koerale peale sundida. Kui koer käitub rahutult on omanikul sageli targem ta rihma otsa võtta või teise tuppa ära viia. Sellisel juhul tuleb last kindlasti keelata koerale lähenemast või teise tuppa järgnemast. Kuni koer rahuneb võib lapsele seletada, miks kutsuga nii tehti ning neid siis rahulikult teineteisele tutvustada.
Probleemis on alati kaks osapoolt. Ka kõige rahulikum koer võib end kaitsta lapse "rünnaku" eest. Lapsed tahavad koertele pai teha, kuid ei arvesta enda jõudu. Väikesed lapsed võivad koeri karvast või kõrvadest sikutada ning põhjustada otsest valu. Paljud koerad ei talu kallistamist. Sageli näksavad koerad lapsi näost ning seda on seostatud koertele kõrva puhumise või hingamisega – laps annab koerale lihtsalt musi või teeb kalli.
Domineerivamad koerad ei talu kui laps teadmatusest tahab nende üle "võimu saavutada". Selliseks käitumiseks on pea pealt või turjalt paitamine, koera kohale kummardumine, oma näo panek koera pea või kaela lähedale.
Paljudel koertel on tugev omandiinstinkt. Igal koeral on oma territoorium, oma kari (inimesed, teised loomad) ja esemed, mida ta peab endale kuuluvateks. Mõni koer kaitseb "talle kuuluvat" rohkem, mõni vähem. Kindlasti tuleb vältida olukorda kui laps läheb katsuma koera asju, satub koera territooriumile või "ründab" koera karja. Sageli on mõistlikum vältida lapse tulekut tugeva omanditunnetusega koera territooriumile. Kindlasti tuleks ära panna kõik koera asjad ning jälgida nii lapse kui koera käitumist.
Liiga palju õnnetusi juhtub vanemate ja koeraomanike rumalusest.
Lapsed viiakse vaatama kutsikaid, keda ema kaitseb. Lastel lubatakse joosta koerte läheduses ning koerad peavad neid saakloomadeks. Lapsed lähevad koera toitu ära võtma (ka toitu, mida koer peab enda omaks – grillpeol maha kukkunud lihatükk). Lastega varem mitte kohtunud koerad pannakse uude olukorda, kus nad ei oska käituda. Koeraomanik omistab oma koerale oskuseid või iseloomuomadusi, mida tal ei ole. Jne
Kui on väiksemgi kahtlus, et koer võib last rünnata on alati targem lapse ja koera kokku saamist üldse vältida. Alati on võimalus koer ära viia või last täiskasvanute juures ja koerast eemal hoida. Enne koeraga peresse külla minekut või koeraomaniku külla kutsumist tuleks eelnevalt kindlasti arutada, mis on kellele lubatud ja kuidas tekkida võivaid probleeme ennetada.

HOOLITSE OMA KOERA EEST! KASVATA SÕNAKUULELIK JA PERESÕBRALIK KAASLANE - SEE ON SINU HUVIDES. NATUKE VAEVA, PAAR KOLM AASTAT TREENINGUID JA SA SAAD HEA JA TURVALISE KAASLASE.

Vaata palun täpsemalt siin, järgides lihtsaid rutiinseid reegleid võid kasvatada iga koera turvaliseks kaaslaseks:

Koerakuulaja

Kuidas õppida inimese parima sõbra keelt
Autor: Jan Fennell

Jan Fennell on töötanud koertega 25 aastat ning oma raamatutes püüab ta käsitleda koerte ja inimeste suhtlemise probleeme. Ta alustab rollist, mida koerad on mänginud ajalooliselt ning läheb sealt edasi probleemide juurde, mis võivad koerte kasvatamisel tekkida. Iga peatükk tegeleb eri juhtumiga, kus näidatakse, kuidas toime tulla "raske" koeraga, hammustajaga, haukujaga, sõidukeid ründava koeraga ja nii edasi. Lihtsate näidete varal kummutatakse üldlevinud müüte ja antakse praktilisi näpunäiteid.

Vahelduseks hea artikkel vene keeles: Kuidas EI tohiks kasvatada lapsi.

Как не нужно воспитывать детей: 10 «не» Юлии Гиппенрейтер

Как не стать ментором по отношению к собственному ребенку? Как научить детей самостоятельности и донести до них свои чувства? На встрече с читателями известный психолог Юлия Гиппенрейтер дала десять советов, что не нужно делать, общаясь с ребенком.
Не бойтесь менять жизненные траектории
Многие спрашивают, что хуже – ребенок, заброшенный работающей мамой, или ребенок, который только и видит замученную домашними заботами маму. Есть мнение, что нужно выбирать – либо самореализация, либо дети.
На самом деле, если вы сидите с детьми и вам скучно и плохо – меняйте ситуацию. Если вы вышли на работу на полный день, а вам неуютно и мучает совесть, что бросили ребенка, – опять меняйте ситуацию. Это не значит, что нужно отказаться от работы. Просто здесь есть поле для размышлений и творчества – подумайте, какая вам нужна работа и какая степень занятости. Нужно отзываться на свои внутренние неудовлетворенности. Эмоции – наш главный путеводитель.
Человек становится более счастливым, когда разные части его души и разума договариваются между собой. Не нужно подавлять никакую часть себя, ни в отношении детей, ни супругов, ни работы. Будьте более чувствительны к себе, избавьтесь от схематичных рассуждений: либо кастрюли, либо успех в обществе. Такие упрощения – не про настоящую жизнь с чувствами и с волей к изменениям. Не бойтесь рисковать и менять свои жизненные траектории.
Не ждите чуда
Как–то одна мама спросила: «Если папа возвращается домой за пятнадцать минут до того, как мальчик ложится спать, как сделать, чтобы они вошли в контакт?» Войти в контакт они могут. Но стать полноценным папой этому ребенку за пятнадцать минут в день у него не получится.
В памяти ребенка останутся мама, бабушки, тети, няни и их установки, характеры, образ мышления и отношение к миру – но не папины. Потому что очень многое передается ребенку не через прямую речь, а через наблюдения за близкими и их отношениями. И эти отношения дети потом воспроизводят в своей жизни. Поэтому, к сожалению, такой мальчик не сможет потом полноценно воспитывать своего сына, он просто не будет знать как – ведь его самого папа не воспитывал. Тут чудес не бывает.
Не заставляйте себя играть с ребенком
До школьного возраста главный способ существования ребенка – игра. Но важно не сколько часов и минут вы с ним проводите, а качество ваших с ним игр. Не заставляйте себя играть с ребенком через силу. Он чувствует и слышит, что вам с ним скучно. Ищите то, что вам самим интересно делать вместе с ребенком.
Кроме совместных игр, ребенок должен уметь самостоятельно занимать себя и играть. «Сам делаю», «сам придумываю» переходит в дальнейшем в «сам мыслю». Вы же не сможете за него строить ход его мыслей. Поэтому важно, чтобы было не только «мы вместе», но и «я сам». Нужно отпускать, чтобы он перестал всегда полагаться на маму: а что мне сейчас делать? А чем заняться? Важно деликатно убирать себя из игры, чтобы ребенок играл сам.
Более того, родителям вообще не стоит по поводу действий ребенка говорить «мы». «Мы пошли в детский сад», «мы перешли во второй класс», «мы готовимся к поступлению в школу», а потом и «мы поступили в вуз». Важно, чтобы дети различали, где «мы с мамой», а где «я».
Не «воспитывайте» ребенка
Ребенка часто воспитывают исходя из того, что считают главным мама и папа, из их представлений о том, как должен себя вести ребенок и как должна быть организована его жизнь. Бесспорно, ребенку нужно обеспечивать безопасность и во многом ограничивать, хотя бы для того, чтобы он не свалился из окошка с шестого этажа и умел переходить дорогу.
Важно, чтобы он вовремя ел, спал и был приучен к горшку. Но для душевного контакта с ребенком этого совсем недостаточно. Понимать ребенка – значит понимать, чего он хочет, что ему трудно, что ему совсем невозможно, о чем он мечтает и что для него главное. Часто дети обнаруживают свои желания в резких формах: «спать не хочу», «хочу мороженое», «хочу, чтобы ты не уходила на работу».
Все эти прямые «хочу» и «не хочу» на самом деле воспроизведение с разным знаком родительских «надо», которые мы и называем воспитанием. Нам надо, чтобы он спал и вовремя ел, нам надо на работу. А что надо ему? Скажу, может быть, резко и парадоксально: если вы хотите установить душевный контакт с ребенком – перестаньте его воспитывать.
Не будьте всегда правы
Чаще всего воспитание в нашей родительской практике – это приучение. Мы говорим: делай так. Если ребенок так не делает, мы поправляем его. То есть управляем им. В лучшем случае работает ваша настойчивость: «Читай, читай, читай – это нужно». В худшем – запугивание: «Будешь утыкаться в компьютер – у тебя появится зависимость, как у алкоголиков… Не будешь хорошо учиться – выгонят из школы и будешь подметать улицы». Наше воспитание придает ребенку нужную нам форму, а критика, запугивания и наказания эту форму замораживают: «Так нельзя!», «Так надо!».
Если ребенок ошибся, мы первым делом спешим поправить: «Ну ты же знаешь, как нужно складывать, мы же учили…». А вы возьмите и ошибитесь специально, напишите первокласснику: 2+5=6. Как будет счастлив ваш ребенок, что родители тоже ошибаются! Дети привыкли, что ими управляют, их давят. А сами они – ничто. Не поучайте ребенка – поиграйте с ним. Ведь на самом деле в ребенке чудесным образом уже от рождения заложено очень много здоровой энергии. Он по большей части развивается сам. Уже в год ребенок – личность. И нужно уважать его интересы и давать ему возможность самоопределения.
Не останавливайте – пусть идет куда хочет
Мы нервно натягиваем на ребенка колготки, потому что опаздываем в детский сад. А он сидит, развалившись, и думает о чем–то своем. Потому что он уже знает: его оденут, поведут, сдадут – когда и куда родителям надо. Его будут формировать. А сам он чего хочет? Какие у него самого интересы? Спросите его, пока он маленький, – он все вам расскажет. Иначе потом будет поздно – в подростковом возрасте он уже будет скрывать от вас свои интересы – он привык, что он объект воспитания, а не субъект построения своей собственной жизни.
Мотивацию ребенка, его интересы нужно блюсти как зеницу ока и развивать. Возможность и умение находить себя – это секрет счастливого человека. Ребенок все время что–то хочет, и если подбрасывать пищу для его интересов, то он пойдет по пути счастливости. Дайте ребенку найти себя и не паникуйте: «Ой–ой! Куда же он пошел себя искать?!» Пусть идет. Двухлетний ребенок еще не умеет произносить «с», но уже говорит: я шам!
Не пугайте жестоким миром
Нередко я слышу такой вопрос: «Вот вы, Юлия Борисовна, проповедуете гуманизм и уважение к ребенку. А наше общество проповедует насилие, жестокость и хитрость. И если дома ребенок будет только белый и пушистый, то как он подготовится хотя бы к школе, где работает подавление и приказная система?»
На подобные вопросы у меня есть ответ. Чем в более сохранном виде ребенок выходит из дома в мир, тем более он подготовлен и укреплен. Чем больше его понимали и уважали, чем больше он смог реализовать свои интересы, чем лучше развивалось его самоопределение, тем более будут развиты его способности к резистенции, то есть выше его сопротивляемость в жестоких условиях. И наоборот: если вы жестко воспитываете ребенка, он ослаблен при выходе в мир.
И не забывайте говорить о чувствах
Как показывают исследования, развитие так называемого эмоционального интеллекта имеет большое значение для того, насколько успешно в будущем ребенок сможет справляться со сложными ситуациями. Чтобы развивать у детей эмоциональный интеллект, нужно использовать в общении словарь эмоций.
Чаще употребляйте слова, описывающие ваше состояние и состояние ребенка, называйте своими именами разные переживания, аффекты и чувства. Эмоции ребенка нужно слушать и озвучивать их ему же: «ты хочешь», «ты недоволен», «ты злишься», «ты плачешь», «ты очень–очень хочешь мороженое, а я тебе запретила, и ты расстроился из–за этого».
Рассказывайте ребенку о нем самом, о его состояниях, динамике его переживаний. Переводите детские истерики и манипуляции в разговор о его чувствах. Но делайте это не с раздражением, а с пониманием. И не надо спрашивать: «Почему ты не слушаешься? Мы же договорились…». Ребенок, скорее всего, не знает ответа на эти вопросы. А вы только запираете эмоциональный контакт, переводя разговор с ним на логический уровень.
И не забывайте доносить свои чувства до него: «Ты сейчас отказываешься одеваться, и меня это очень огорчает», «Мне очень жаль, что я не могу тебе позволить десятое мороженое» (здесь еще и искорка юмора).
Не увещевайте
«Ты же сам обещал, что это последний мультик!» Это «же» называется увещеванием, и оно очень вредно. Лучше не запрещать что–либо безоговорочно, а вводить правило. Правила не обсуждают и по их поводу не торгуются.
Ребенок говорит: «Я не хочу ложиться спать». Пойдите навстречу его настроению: «Тебе не хочется спать? И ты очень расстроен, что у нас такое правило? Лучше бы таких правил не было! Да, некоторые правила бывают очень противные… Но я ничего не могу с этим поделать, ведь это правило». Такой разговор облегчит всем жизнь.
«Ты же знаешь, что машинки можно только на день рождения» – это снова увещевание. Если ребенку что–то нужно, не вступайте в переговоры, не оспаривайте его слова, но ставьте ему ограничения. А главное, не читайте ему нотации, просто поймите его: «Тебе очень нужна машинка. Ты очень ее хочешь. Сейчас у меня нет возможности. Но я запомню, что тебе такая нужна».
Но не забывайте, что, кроме правил, у детей должны быть права. Если ребенок не получает того, что ему действительно нужно, он будет ваши правила нарушать, будет спорить, врать и скрываться. Он станет уважать ваши правила, если вы будете уважать его мотивы и права.
Не заменяйте реальный мир гаджетами
Особенность новых технологий заключается в том, что они дают мгновенную обратную связь. То есть ребенок, выращенный на гаджетах, не привык к тому, что реакция на его действия может быть запоздалой, отложенной. Еще одна особенность: это взаимодействие физически ограниченное.
С гаджетами небольшие манипуляции руками приносят огромный поток информации. В результате они не дают возможности изучать физические законы взаимодействия предметов. И третья характерная черта новых технологий: эмоциональные отношения в компьютерных играх и социальных сетях куцые, ограниченные заданными формами.
Родителю стоит понимать богатства реального мира и его параметры. Осознавать, какие из этих параметров в технологиях урезаны. Когда вы ограничиваете взаимодействие детей с гаджетами, заполняйте освободившееся время активностями, в которых ребенок получит то, что технологии ему не дают.
Подвижные занятия, реальные действия с предметами, эмоциональное общение с мамой и папой – на это стоит обращать особое внимание. В социальных сетях нет ни запахов, ни прикосновений, ни интонаций. Если делиться эмоциями с ребенком, прививать ему вкус к реальному миру, то к моменту, когда он пойдет в школу, лимиты гаджетов будут ему хорошо известны. И он сам не захочет сидеть в телефоне больше получаса.

Wednesday, July 13, 2016

Õpeta lapsele varakult isiklikku hügieeni! KUIDAS?

Õpetades lapsele varakult isiklikku hügieeni, on ideaalne võimalus tutvustada talle puhtuse ja tervislikkuse tähtsust. Selleks, et last julgustada regulaarselt isikliku hügeeni eest hoolt kandma, saad sa iga sellega seotud tegevuse muuta toredaks mänguks või kasutada toredaid abivahendeid, et seda kogemust juurutada. Loe seda artiklit, et teada saada, kuidas lapsele hügeeni eest hoolt kandmist õpetada.
1. Õpeta last järjekindlalt käsi pesema.
Laps peaks õppima käsi pesema peale õuest tulemist, lemmikloomadega mängimist, peale vetsus käimist ja enne sööki. Näita lapsele, kuidas käsi märjaks teha, kuidas seepi kätele panna ja neid hõõruda. Lase tal seda teha umbes 20 sekundit, enne kui te käsi loputate ja kuivatate.
Kasutage loomakujulisi seepe või pumbaga vedelseepe, mida oleks lapsel lihtne kasutada. Laulge lapsega "tähestiku laulu" või tema lemmiklaulu, et kindlustada piisav käte pesemise aeg.
2. Vannita last regulaarselt.
Lapsed, kes on aktiivsed või mängivad palju väljas, peaksid iga päev pesemas käima. Samas lapsed, kellel on kuivem nahk, või kes nii palju õues ei käi, võivad pesus käia iga 2 päeva tagant. Vannitamise aitab lõbusamaks teha, kui lisad vannivette vahtu ja lased lapsel vannimänguasju kaasa võtta. Poest või internetist saad osta ka teisi vanni sobivaid mänguasju, näiteks vannivärvid, põnevad shvammid, paadid jne..
Kui laps eelistab duši all käia, osta spetsiaalne reguleeritav dušiotsik, et ta saaks ennast tunda nagu täiskasvanu ja suurte pesemist imiteerida.
 3. Lõika lapse küüsi regulaarselt.
Kuigi su laps ei oska seda ise teha, õpetab see talle, et küüned peavad bakterite ja infektsioonide vältimiseks lühikesed olema.
4. Õpeta lapsele peale igat sööki hammaste pesu.
Kui Su laps käib koolis, peaks ta hambaid pesema hommikul peale ärkamist ja õhtul enne magama minemist. Tee hammaste harjamine lõbusaks kogemuseks - osta talle toredate piltide või lemmiktegelastega hambahari, või näiteks hambahari, mis pesemise ajal laulab.
5. Kasuta enne õhtust hambapesu ka hambaniiti.
Enamik lapsi ei oska hambaniiti ise enne 10-aastaseks saamist kasutada, kuid selle eelnev regulaarne kasutamine õpetab talle, et see on oluline, et hammaste ja igemete tervist hoida. Kasuta spetsiaalset hambaniidi hoidjat, kui Sa oma kätega lapse suhu ei mahu.
6. Näita lapsele, mida määrdunud riietega teha tuleb.
Mõned lapsed võivad nõuda oma lemmikriideid mitu päeva järjest kanda, või unustavad mustad riided pesukorvi viia. Anna lapsele vabadus ise riideid selga valida, et ta tunneks ennast iseseisvamalt ja oleks puhaste riiete kandmise pärast elevil.
Muuda mustade riiete pesukorvi viimine toredaks mänguks, lastes tal näiteks kaugelt pesukorvi sisse riietega täpsust visata.

allikas: http://www.wikihow.com/Teach-a-Child-Proper-Hygiene


VAATA LISAKS:
Nutilastele nutilahendused. APPI TULEB ÄPP.

http://perejalaps.delfi.ee/lapsetervis/kuidas-saada-laps-hambaid-pesema-appi-tuleb-app?id=74256851





MULTIFILMI TEGELASED TULEVAD APPI:

https://www.youtube.com/watch?v=wxMrtK-kYnE


Tuesday, July 12, 2016

ÕPIME KELLA! Kuidas ja mille abil?

Tegevusvõtted lastele kellaaja õpetamiseks
·         Tunniseier jalutab (lühike ja paks), minutiseier kõnnib (pikk ja paks), sekundiseier jookseb (pikk ja peenike).
  • Näitlikustamine. Õpetada poole ja veerand õunaga, võrrelda osutite asukohaga kellal. Lapsed ise poolitavad õuna.
  • Kasutada kella, mis rühmaruumi seina,l seostada seda päevakavaga ja igapäevategevustega.
  • Seostada kella tundmist laste mänguga, nt. õpetaja ütleb, et kui pool tundi möödas, siis mängib seda mängu järgmine laps (laps ise vaatab kella).
  • Õpetaja saadab kella vaatamist alati kõnega.

  • Loovmängud nt „Arsti juures”.
  • Õ/M „Näita kella”, igal lapsel mängukell , igale lapsele erinev kellaaeg, muidu vaatavad teise pealt, õpetaja teeb märkmeid, kas laps vastab õigesti.
  • Enne tegevuste algust küsida lastelt, mis seinakell näitab.
  • Väga hea numbrilaudadega Ravensburgeri mängukellade komplekt.
  • Mängukellad pidevalt lastel kättesaadavas kohas, võiks olla väike lauakell ka nukunurgas.
  • Mäng: üks laps annab ülesande, nt kell on pool kolm, teised panevad oma kellal selle aja ja tõstavad üles, juhtmängija valib uue ütleja.
  • Paberist ringi poolitamine ja seostamine täis- ja pooltundidega.

  • Luuletus „Kell” (kell üks- muna küps jne), laps näitab kellal aega.
  • Laps sööb pool õuna ära, siis veel pool jne. Võrdleb sõbraga, kella seieritega. Tähtis, et lapsel on selged mõisted – terve, pool, veerand, kolmveerand.
  • Kuulata vaikust 1 minut (sekundiseieri jälgimine).

  • Lapsel peab  olema selge, mida näitavad suur ja väike seier.
  • Matemaatilised jutukesed, mille juures saab kella kasutada.
  • Voltida ring neljaks ja kirjutada voltimiskohtadele kellaga sarnaselt 9, 12, 3, 6, vahele ka teised numbrid. Teha ka seierid, saab kasutada nii mängus kui õppetegevustes.
  •  Lapsed ise valmistavad papist kellad ja seierid, nendega õpitakse. Omavalmistatud asi  on lapsele kõige huvitavam.
  • Asetada põrandale arvukaardid kellakujuliselt. Lapsed ise on kordamööda suur ja väike seier.
     

 allikas: http://www.lasteaed.net/
Koostas Ülle Kurvits

NETIST LEIDSIME ABIMATERJALID







Monday, July 11, 2016

Loovustuba otsib vastuseid: MIS ON VABAKASVATUS?

Vabakasvatus

Kui on tegu hoolimatu, inetu käitumisega, kasvatamatusega, kasutatakse argielus sageli vabakasvatuse mõistet – halvustavas, tegematajätmisele viitavas tähenduses.

Vabakasvatus on mõiste, mis sai tuntuks eriti tänu Summerhill-kooli (Ühendkuningriigid, asut 1921) asutajale ja kauaaegsele juhatajale Alexander Neill`ile (1883-1973). Neill´i tees on, et lapsed on olemuselt head ja lastel on õigus olla õnnelik. Kui tahetakse, et nad jääksidki headeks, et areneks enesemotivatsioon, vastutustunne, kriitiline mõtlemine ja kooselu oskused - peavad nad end vabana tundma. Neid ei pea suruma käitumisraamidesse, sundida neile peale teadmisi ja oskusi. Selle kooli idee on pakkuda lastele elamisväärne maailm, kus lapsi armastatakse ja austatakse, kus neid ära kuulatakse, kus nad saavad olla õnnelikud ning mõjustada ise omaenese elu. (ETVs on näidatud ka tõsielul põhinevat filmi Suvekünka Kool laste võitlusest oma kooli eest.) Kool on osutunud edukaks rasketest peredest või pedagoogiliselt keerukate laste kasvatamisel.
Vabakasvatus on täiskasvanute ja laste koos kasvamine võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal, vabana võimust ja manipulatsioonist. Vabakasvatuse juhtmõtteks on: lapsed jäetakse rahule, aga neid ei jäeta üksi. Lapse käitumist ja mõtlemist ei soovita eesmärgipäraselt, oma mugavuse huvides muuta. Lapsega jagatakse oma elutee kogemust, väärtusi, elu ja maailma ilu. Kasvatamise asemel on võtmesõnadeks lapse toetamine, mõistmine, solidaarsusel, empaatial ja kokkulepetel põhinev elukorraldus. Koos kasvamine – see on ühine maailma tõlgendamine ja kujundamine, sügav lugupidamine lapse ja temas peituvate võimaluste vastu.
Vastupidi laialt levinud väärarvamusele ei ole lapsel vabakasvatuses suuremaid õigusi kui täiskasvanul - neil on võrdsed õigused. See tähendab, et täiskasvanu (lapsevanemad, vanavanemad, õpetajad jt) tegelevad eelkõige enesekasvatusega. Laps jäljendab täiskasvanuid ja kasvatus on järgimistvääriva eeskuju pakkumine.

Vabakasvatus – väärtused ja vastuolud
Vabakasvatus kui meetod annab vabaduse lapsele, mitte teda kasvatavale täiskasvanule.

Olulisim erinevus vabakasvatuse ja mitmete teiste kasvatusmeetodite vahel on, see, et ilma käskude, keeldude ja karistuseta hakkab laps samm-sammut tunnetama piire ning saama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja milline käitumine on aktsepteeritav, tagab toimetuleku.
Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt. Laps tunneb end vabana, ka vanemaga koos tegutsedes jäetakse lapsele mulje, et just tema suunab asjade kulgu. Laps peab kõik ise ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele.

Vanema, kasvataja-õpetaja ülesandeks on mõtelda lapsega kaasa, tema samme ette aimata (nii õpetamiseks kui ohtude vältimiseks), pakkuda uusi võimalusi positiivseteks ja negatiivseteks kogemusteks - eksimine on õppimise tee.
Võime tajuda teiste inimeste emotsioone nagu enda omigi, on olulise tähendusega moraalse inimese kujunemisel ning lapse emotsionaalne suunamine oma emotsioonide kaudu (ema kurbus lapse pahateo pärast) on üks võimsamaid kasvatusakte. Teiseks on eeskuju – alates viisakast eneseväljendusest (tänan, palun) moraalselt põhjendatud tegutsemise ja õiglase tunnustamiseni. Lapse enesega rahulolu, õnnestumise tunnet soovitud tegevusest toetatakse nii kodus kui vabakasvatusele tuginevas koolis ning see on aluseks ka vaba tahte ja tahtejõu kujunemisele.
Vabakasvatus nõuab rohkelt aega, vanemate ja laste tihedat suhtlemist, sundi ja käsku asendab aeganõudvam motivatsiooni loomine. Toetuse ja turvatunde vajadus nõuab väheste kuid selgete reeglite seadmist – algul vanemate poolt, hiljem – kokkulepetena. Vabaduse aste vastab lapse vanusele, laps peab selleks ette valmistatud olema (kellele millal külla minna, pidudel käimine jm). 

Vabakasvatus kogus Eestis laiemat kõlapinda 1990ndatel, mil nii koolis kui paljudes peredes võeti eeskuju skandinaavialikust vabakasvatusest. Füüsiline ja vaime vägivald sai põhimõttelise hukkamõistu osaliseks ning igasugust kasvataja-õpetaja ja õpilase füüsilist kontakti lasteaias või koolis tõlgendati kas vägivallana või seksuaalse ahistamisena – olgu see siis süllevõtmine või pea paitamine. Teisalt ilmnes laste-õpilaste poolne allumatus. Klassikaline “mida suurem vabadus, seda suurem vastutus” vajab realiseerumiseks pikka ettevalmistust kõigilt osapooltelt ja ka ühiskonnalt. Seetõttu tõlgendati ja tõlgendatakse tänapäevalgi vabakasvatust sageli primitiivselt – mittekasvatamisena, minnalaskmisena.

Lõpetuseks tasub mainida, et vabakasvatuse ideaalist on kirjutanud 18. sajandil J. J. Rousseau, kelle raamatus „Emile“kirjapandut võib pidada tänapäeva vabakasvatuse eeskujuks ja suunanäitajaks. Tänapäeval on lisaks Summerhilli-mudelile (õpilaskoduga erakool) tekkinud ulatuslik vabakasvatuslike koolide liikumine, mille eeskujuks on Sudbry Valley kool Ameerika Ühendriikides, Massachusetsis (asut 1968, Daniel Greenbergi eestvedamisel). Sedalaadi koole nimetatakse nii anarhistlikks vabakoolideks kui demokraatlikeks koolideks.


Vaata ka:
Anderson, R. (2002). Summerhill: education for democracies. – (05.06.2011) http://www.think-twice.org.uk/2002/anderson/
Hartjen, R. H. (2009). The Preeminent Intelligence - Social IQ – (05.06.2011) http://www.educationfutures.org/Social_IQ.htm

allikas: https://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/RKP6007/Pohilised_kasvatuskasitused/vabakasvatus.html


Räägime vabakasvatusest

Vabakasvatus on mõiste, mida sageli kasutatakse mõtlematult, selle sisusse süüvimata. Sõnade kooslust eirates, mõistetakse vabakasvatuse all pigem kasvatuse puudumist – kui vaba siis vaba, laps võib teha, mida tahab, ta kasvab ise. Tähelepanuta jäetakse aga selle sõna teine pool “kasvatus”, mis koos märksõnaga “vaba” tähendab ühte konkreetset kasvatusmeetodit. Meetodit, mis annab vabaduse lapsele, mitte aga teda kasvatavale täiskasvanule.
Vabakasvatuse olulisim erinevus mitmetest teistest kasvatusmeetoditest on see, et käsud ja keelud on selle kasvatusviisi puhul välistatud. Samuti on välistatud ka lapse karistamine kui laps halvasti käitub või midagi halba teeb. Ilma käskude, keeldude ja karistuseta peab ta hakkama tunnetama piire ning saama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja millist käitumist temalt oodatakse. 
Milles siis vabakasvatus seisneb?
Et tegemist on k a s v a t u s e g a  on selle aluseks lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine. Seda tehakse kaudselt, nii et laps seda ise ei märka. Tal on  tunne, et ta on iseseisev, võib teha kõike mida tahab ja nii nagu ise tahab. Ka vanemaga koos tegutsedes jäetakse lapsele mulje, et just tema suunab asjade kulgu.  Lapsega mängitakse kaasa.
Nagu öeldud toimub vabakasvatuses lapse kaudne suunamine ja sõnadest  isegi tähtsamad on n.ö. mittesõnalised mõjutusvahendid. 
Küllap olete isegi märganud, et keelust “pliit on tuline, ära puutu!” pole suurt kasu enne kui väike maailmaavastaja on vähemalt korra ennast kõrvetanud ja omal nahal nende sõnade tähendust tunda saanud. Vabakasvatus toetubki lapse omadele kogemustele. Loomulikult ei jää keegi ootama kuni laps pea ahju pistab, vaid talle luuakse võimalus kogeda tulise tähendust kergemal viisil. Vanema ülesanne on lapsega kaasa mõelda, tema samme ette aimata ja luua õpetlikke olukordi, et pakkuda talle üha uusi võimalusi erinevateks kogemusteks. Nii positiivseteks kui negatiivseteks. Lasta lapsel eksida, et ta saaks ise end parandada. 

Ühe võttena kasutatakse vabakasvatuses laste emotsionaalset mõjutamist. Kui laps on halvasti käitunud, näitab ema oma olekuga, et laps on talle, kõige lähedasemale inimesele, haiget teinud. Ema meeleolule on lapsed äärmiselt vastuvõtlikud, nad ei taha ju, et ema nende pärast kurb on.  Paljud psühholoogid väidavadki, et vanema negatiivsete tunnete jagamine lapsega on lubamatu kuna lapsi ei tohi teha oma vanemate tunnete eest vastutavaks. Kuid mõõdukalt kasutades aitab selline emotsionaalne mõjutamine kaasa lapse empaatiavõime arengule. Võime tajuda teiste inimeste emotsioone nagu enda omigi on aga olulise tähtsusega moraalse inimese kujunemisel. 
Kõige tähtsam on siiski vanema eeskuju. Lapsed tunnevad tugevat vajadust oma vanemaid jäljendada. Õiget eeskuju saab anda kõiges, kasvõi viisakas eneseväljenduses – näiteks ei parandata või keelata last juhul kui ta ei ütle “palun” vaid korratakse ise lapse soovi koos sõnaga “palun”.
Palumine toimib vabakasvatuses ka keelamise asemel. Kõik lapsed tahavad oma sisimas vanematele meele järgi olla. Ka üleannetud ja trotslikud lapsed kuuletuvad kui neil p a l u t a k s e see või teine asi lõpetada ja emale appi tulla.  Siis on nende tähelepanu suunatud mitte sellele, et neil sisuliselt ei lubatud mingit tegevust jätkata, vaid et nad saavad täita ema palve ja sellega talle meele järele olla. Tihti kasutatakse lapse suunamiseks ebasoovitavalt käitumiselt soovitavale ka otsest tähelepanu kõrvale juhtimist, mis mõjub eriti hästi väikelaste puhul. Vanema lapsega toimib õige käitumise selgitamiseks edukalt rollide vahetus  -  lapsel lubatakse õpetada täiskasvanule kuidas mingis olukorras tuleb käituda. 
Ka kiitus on oluline. Laste jaoks on tohutult tähtis olla tunnustatud ja edukas. Kui nad on endaga rahul, peavad nad end ka paremini üleval. 
Lisaks eelpoolöeldule kasutatakse vabakasvatuses loomulikult ka ratsionaalseid mõjutusvahendeid ja otsest õpetamist. Aga ka sel juhul ei räägita lapsele kuidas
t e m a tegema peab vaid selgitatakse seda mõne lapsesse otseselt mittepuutuva näite varal. 
Seega annab vabakasvatus lapsele vabaduse ise maailma avastada.  Laps peab ise toime tulema ning läbi oma kogemuste teadmisi saades areneb ta tunnetuslikult. Tal ei ole põhjust jonnida, et oma tahtmist saada, sest tal on alati võimalus oma tahet väljendada. Samuti puudub tal ebaõnnestunud tegude varjamiseks ja valetamiseks, sest tal ei ole karistusehirmu. Ta tunneb, et teda toetatakse ja temaga arvestatakse ning  tunnetab seeläbi selgemini oma sisemist “mina”, mis omakorda aitab kaasa lapse loomulikule vajadusele kuuletuda ja kuulata oma vanemaid. 
Vanematele annab see aga selge pildi oma lapsest. Nad suudavad juba ette ennustada, millistes olukordades laps vajab rohkem suunamist ja millistes ta ise väga edukalt toime tuleb. Nad suudavad alati kontrollida olukorda lapse vabadusejanu piiramata.  Ja lapsed keda ei piirata teevad justkui iseenesest oma kasvatamisel vanematega koostööd. 
Niisiis – passiivse pealtvaatamise asemel nõuab vabakasvatus vanemate järjekindlat läbimõeldud tegutsemist, et panna laps soovitud suunas liikuma ilma otseseid ettekirjutusi tegemata. Ja kuigi vabakasvataja roll nõuab rohkem kannatlikkust ja leidlikkust olukordade lahendamisel kui käskudele-keeldudele tugineva kasvatusviisi puhul, on see kahtlemata tulemusrikkam ja aitab kaasa lapses selliste omaduste kujunemisele nagu sirgjoonelisus, ausus ja avatus. Aga just need ongi põhiväärtused, mis aitavad ühiskonnaga kontakti leida ja elus edasi jõuda.

Annaliisa Sisask-Silla
MTÜ Lillelapsed
Juhataja abi
allikas: http://www.lillelapsed.ee/

Loovustuba soovitab: Lapse 7 tähtsat omadust: eneseusaldus, usaldus maailma vastu, elurõõm, uudishimu, avatus, tahe, sotsiaalsed oskused.



Lapse 7 tähtsat omadust

Materjali allikas: http://www.oleteadlik.ee/
Kord rääkis üks ema Godi Kellerile uhkusega, et tema viieaastane laps õpib juba arvutist tähti ja numbreid. “Selle ema jaoks on tähtis, et tema laps saaks koolis hästi hakkama,” järeldab Godi Keller, isa, vanaisa ja pedagoog, kes peab lastevanematele ja õpetajatele üle Euroopa loenguid ning on Oslo lastevanemate kooli eestvedaja. “Mulle on tähtis, et laps saaks hästi hakkama elus.”
Järgnev lugu põhineb intervjuul, mille Godi Keller andis Perele ja Kodule aprillis. Toona pidas ta Eestis loenguid, kohtus vanemate, õpetajate ja lastega. “Kirjutage järgnevad seitse punkti paberile,” kõlab tema soovitus lapsevanematele, “kinnitage see paber oma voodi juurde seinale, lugege igal hommikul üle ning mõelge: kuidas saate te täna neid lapse omadusi tugevdada, säilitada ja toetada?”
Esimesed kuus järgnevalt nimetatud omadust on lapsel olemas juba sündides, viimane omandatakse elu jooksul.

1. Eneseusaldus

Eneseusalduse all peab Godi silmas iseenda tundmist ja sisemist kindlust (mitte segi ajada välise enesekindlusega, mille annab teiste hinnang ja mille ühe liialdusena võidakse tajuda isekust). Laps, kes on korras enesehinnanguga ja kindel oma võimes toime tulla, säilitab ka keerulistes olukordades rahu ning teiste hinnang ei kahjusta tema enesetunnet olulisel määral.
Kuidas tugevdada lapse eneseusaldust?
• Paku lapsele väljakutseid – selliseid, mille kohta tead, et laps saab nendega hakkama või et nendega hakkama saamiseks peab ta end pisut ületama. Neist saab laps tunde, et ta oskab midagi, mida ta varem ei osanud.
• Jälgi, et laps ei peaks korduvalt läbi kukkuma. Loomulikult peab laps kogema ka kaotust ja ebaõnne, ent kui need aina korduvad, kahjustab see tema eneseusaldust. Laps peab õnnestuma piisavalt, et mitte kaotada energiat ja tahet teha läbi pingelist õppimise protsessi.
• Ära tekita lapses ärevust. Enamasti pole küsimus selles, et laps ei saagi näiteks koolis mingi ainega hakkama, vaid tema valmisolekus õppida. Kui laps pelgab õpetajat, ei pruugi halvad hinded tulla sellest, et laps ei saa ainest aru, vaid ärevus võtab talt võime mõelda. Rahulikus keskkonnas saaks laps kõigest aru.
• Ära satu paanikasse ega muutu süüdistavaks, kui laps on saanud kehva hinde. Laps loeb vanema mõtteid ja tundeid, ning kui vanem on sisemiselt ärev ja hirmul, et tema järeltulija on luuser, tunnetab laps seda. Ka siis, kui vanem seda varjata püüab. Oled sa oma südames ikka kindel, et head hinded pole kõige tähtsam asi elus?
• Iga laps on mingil alal andekas – kes muusikas, kes kunstis, kes enesetunnetuses, kes käelises tegevuses. Elus pole sageli tähtsaim see andekus, mida kool hindab. Kui kool su lapse andeid ei hinda, märka ja tunnusta neid sina.
• Pidage sõbralikku dialoogi kooliga, leidmaks ja toetamaks lapse tugevaid külgi. Dialoog vanema ja kooli vahel toetab ka last, sest ta tunneb ühendust.
• Ärge tähtsustage eneseusalduse tugevdamise vahendina üle võistlust, omavahelist jõu- ja osavusproovi. Godi Keller: “Võistlus on hea vaid võitjale ja teisele-kolmandale, kõigile ülejäänuile on see katastroof.”
2. Usaldus maailma vastu
Maailma usaldav laps julgeb ringi liikuda ja uusi alasid katsetada, küsida ja eksida. Usalduse vastand on hirm.
Kuidas toetada lapse usaldust maailma vastu?
• Enne, kui räägid looduse saastamisest, sõdadest ja ülekohtust, õpeta laps loodust, ümbritsevat elu ja inimesi armastama. Kui laps on saanud olla rõõmus metsa või jõe üle, kui teda on õpetatud neid armastama, kaitseb see teda edaspidi. Vanemal on tähtis tajuda, millal on laps valmis kuulma, et kõikide inimeste teod ei olegi usaldusväärsed; millal on tema baasusaldus nii tugev, et negatiivne info ei kahjusta teda.
Kui rääkida kuueaastasele näiteks napalmist, tekitab see teadmine temas hirmu. Kui rääkida kolmeaastasele, et loodus on saastatud, et inimesed ise kahjustavad seda, kaotab laps rõõmu olla looduses ja tema usaldus inimeste vastu saab löögi. See ei tähenda, et teleka peaks kodust välja viskama, kuid vanemad peaksid mõtlema, mida on nende lapsel hea teada ja mida mitte.
• Kontrolli oma hoiakut: kas sinus eneses on säilinud usk inimkonna headesse kavatsustesse või usud sa, et maailm on lootusetu paik? Laps võtab esmajärjekorras üle mõtted ja tunded, mis valitsevad vanema sees. Ka siis, kui räägitakse vastupidist.
• Märka last ümbritsevate täiskasvanute hoiakut. Lapse usaldust kahjustab, kui tema hoidjaks või õpetajaks on inimene, kes korrutab, et maailm on üks lootusetu paik ja inimesi valitseb kurjus.
3. Elurõõm
Elurõõm on väga tihedalt seotud eelmise punktiga. Elurõõmus laps naudib ennast ja oma tegemisi, kui need ka kõrvalseisjale tähtsusetud tunduvad. Ta oskab tunda rõõmu väikestest asjadest.
Kuidas tugevdada elurõõmu?
• Jäta lapsele võimalus midagi oodata ja igatseda. Tänapäeval on see suur väljakutse, kõike võib ju saada kohe ja kiiresti. Soovitu kiire saamine tekitab tühjustunnet ja igavust ning jätab lapse lõpuks ikkagi rahulolematuks.
• Tekita pere elurutiinis kindel aeg, mida oodata. Looge mõni peretraditsioon: pühapäevahommik pannkookidega või reedeõhtune saunaskäik vanaisa pool. See võib olla ka laupäevaõhtu koos perega teleri ees – tähtis on, et see erineks muust ajast ja teeks kõiki õnnelikuks.
• Otsi võimalusi luua meeleolu, kas küünlavalguse, ühise matka või jutuajamisega. Laps kogeb sellest, et rõõmu ja püha tunnet tekitab ühisosa, mitte asjad.
4. Uudishimu
Uudishimu tõukab avastama maailma ja elu. Selle vastandiks on ükskõiksus: miski ei köida last, kõik on igav.
Kuidas säilitada lapse uudishimu?
• Samamoodi nagu elurõõmugi, andes lapsele võimaluse midagi oodata.
• Juhindu lapse elavast huvist. Uuri valdkonda, mis talle huvi pakub, ja vestle sobival hetkel sel teemal.
• Ole ise uudishimulik ja aita lapsel elu eri valdkondi avastada. Ära moraliseeri – pole olemas õigeid vastuseid, tuleb lihtsalt ümbrust uurida.
• Ära heitu, kui su teismeline tundub olevat kaotanud uudishimu ja vastab kõigile ettepanekutele kuhugi minna: ei huvita! Teismeline on isegi uudishimulikum kui noorem laps, lihtsalt tema huvid on muutunud. Enamik teismelise uudishimust on suunatud sellele, mis toimub tema enese sees, tema eakaaslastes ja nende vahel.
5. Avatus
Avatus on võime näha teisi lahendusi, mitte anda liiga vara hinnanguid. Selle vastand on eelarvamused, tunne, et sul on olemas juba vastused kõigele. Avatus on seotud üldise tolerantsiga ühiskonnas.
Kuidas säilitada lapse avatust?
• Paku lapsega rääkides erinevaid seisukohti. Näita, et probleemi on võimalik lahendada mitmel moel.
• Näita lapsele, kuidas rääkida kellegagi nii, et kuulad teda päriselt. Austa teise inimese arvamust ja õpeta ka laps seda austama.
• Kontrolli ennast: kas sina suhtud maailma eelarvamusteta?
6. Tahe
Tahe on võime teha tööd, mitte alla anda, kui miski sulle vastu töötab. See on võime visalt raskustest üle saada ja uuesti tõusta, kui oled kukkunud.
Kuidas säilitada lapse tahet?
• Sea sisse kindel argipäeva rütm: enam-vähem samal kellaajal äratus, siis pesu ja söök. See annab lapsele kogemuse, et kindel, rahulik elu on teatud struktuuriga – et ellu kuuluvad nii mõnusad kui ka mitte nii mõnusad, kuid vajalikud toimingud, mida me peame tegema, et meie hea elu saaks toimida. Nii kogeb laps, et kodu koristamine kuulub hea elu juurde ja et nõudepesu on osa elust. Selline struktuur on esimene samm, et lapsel saaks hiljem kujuneda enesedistsipliin ja tahe ära teha ka elus ettetulevad ebameeldivad asjad.
• Ära anna lapsele liiga vara liiga palju valikuid. Varased valikud teevad ta närviliseks ja nõrgendavad tahet, sest laps kardab ilma jääda millestki, mida ta ei vali. Lapse elu on palju lihtsam ja selgem, kui ta ei pea valima mitme söögi vahel, vaid pelgalt selle vahel, kas süüa või ei.
• Anna lapsele kodus kindlad kohustused, näiteks hoida oma tuba või mänguasjad korras. Kuigi laps võib selle vastu tõrkuda, saab varases lapseeas täidetud kohustusest aja jooksul harjumus ja seejärel vajadus.
• Täida ka ise oma kohustusi kui osa oma heast, naudingut pakkuvast elust.
7. Sotsiaalsed oskused
Sotsiaalsete oskuste all peab Godi Keller silmas oskust kasutada oma võimeid ja energiat, et teisi inimesi tajuda ja toetada. See on seotud eelmistega. Kui lapsel on näiteks hea eneseusaldus, siis ei vaja ta pidevat võistlust, et ennast tõestada, ja ta saab oma energia suunata teise inimese aitamisse.
Kuidas toetada sotsiaalsete oskuste arengut?
• Näita selgelt välja, et iga laps on erinev ja igaüks on väärt austust.
• Aktsepteeri inimeste erinevusi.
• Ära võrdle last tema õe, sõbra ega üldiste standarditega.
• Anna lapsele tunda, et ta on piisavalt hea.
• Aktsepteeri nii lapse tugevaid kui ka nõrku külgi, julgustades teda viimastega tööd tegema.
• Aktsepteeri iseennast, sest alles siis saad aktsepteerida teisi. Ära unusta, et kuigi sul on nõrkusi, oled ka sina piisavalt hea.

Materjali allikas: http://www.oleteadlik.ee/

Sunday, July 10, 2016

Millal on õige aeg lapsele lusika ja pliiatsi hoidmist õpetada?


Millal on õige aeg lapsele lusika hoidmist õpetada?
«Laps tuleb üldjuhul lastesõime 2-aastaselt. Selles vanuses ei saa veel eeldada õiget lusikahoidu, küll aga on oluline nii kodu kui lasteaia koostöö,» sõnas Lukk.
Tema sõnul peaks kuni 2-aastane laps juba ise suutma lusikaga süüa, kuid tihti juhtub, et kodust tulevad lapsed söövad makarone või salatit kätega. «Siis tuleb neid suunata, õige lusikahoid pole sel hetkel primaarne,» lausus Lukk. «Kaheaastane sööb esialgu käsi rusikas, samas kasutab juba esmaseid eneseteeninduse oskuseid.»
Kolmanda eluaasta lõpuks peaks lapsel selge olema, kuidas õigesti lusikat käes hoida. Kui laps mõnikord õige hoidmise unustab, pole sellest midagi hullu, sest heatahtlik suunamine on Luki sõnul edu pandiks.
Hiljemalt neljanda ja viienda eluaasta vahel tuleks kasutusele võtta kahvel ja nuga. Enne on mõistlik teha n-ö kuiva trenni, selleks sobivad hästi plastnoad ja-kahvlid. «Umbes teisel poolaastal jälgime lapsi söögi ajal ja vajadusel parandame nende lusikahoidu,» ütles Lukk.
Õiget lusikahoidu aitavad kujundada näiteks näpumängud, mis teevad näpu- ja sõrmelihased tugevamaks. Selle juures võib vabalt kasutada fantaasiat, näiteks teha päiksepaistelisel päeval seinale kätest varjuteatrit.

Kuidas suhtuda nendesse vanematesse, kes eelistavad ise lapsi toita vältimaks suurt segadust?
Lukk on selles suhtes resoluutne: üle aastase lapse toitmine vanema poolt on lapse suhtes kuritegu, sest see pärsib lapse võimalust õppida ja iseseisvaks muutuda. Tema sõnul on last hilisemas eas ka keerulisem sel juhul ümber treenida.
«Mis vanusesse puutub, siis kui 2-aastast tuleb veel söömisel aidata, näiteks liha tükeldada, siis 3-aastane peab juba ise hakkama saama. Tihti ei ole see vaatepilt väga ilus ja paneb vanemate kannatuse proovile, aga harjutamine teeb meistriks,» ütles Lukk.
Luki sõnul tuleks kindlasti ära kasutada ka 3-aastaste seda perioodi, mil nad soovivad kõike ise teha. Lapsi tuleks sel ajal julgustada ja samal ajal neid jälgida ning abiks olla.
«Meie näiteks maadleme lasteaias lastega, kes on juba 5-aastaseks saamas, aga keda emmed-issid ikka ise riietavad ja siis lapsed ütlevad meile: «Pane mind riidesse»,» lausus Lukk. «Lapsed, kes on pikalt kodus olnud – mõned tulevad lasteaeda alles 5-aastaselt – on küll intellektuaalselt hästi arenenud, aga eneseteeninduse (riietumine, söömine, tualeti kasutamine, meisterdamine) puhul on nad tihti kuni aasta arengust maas,» rääkis Lukk.
Ta lisas, et poiste ja tüdrukute areng on küll erinev, kuid lastel on siiski mõned ühised arenguetapid ja kui laps teatud asju õigel ajal ei omanda, on hiljem tunduvalt raskem.

Millal on õige aeg lapsele pliiatsi hoidmist õpetada?

Lisaks lusikale tuleks lapsele õpetada ka seda, kuidas pliiatsit ja muid töövahendeid käes hoida. «Kui 3-5-aastane laps käib lasteaias, oskab ta lõigata ja voltida lihtsaid kujuneid, kasutades selleks töövahendeid: pliiats, pintsel, käärid,» ütles Lukk.
Neljanda ja viienda eluaasta vahel peaks laps oskama õigesti käes hoida pliiatsit, pintslit, lusikat ja kahvlit. «See teema on lasteaias otseselt seotud tervisekasvatusega ja kõik õpimonendid toimuvad läbi mängu ja jäljendamise – näiteks õhuskirjutamine ja näpumängud,» sõnas Lukk.
Mis saab aga siis, kui laps on vasakukäeline? «Vasakukäelisi ma ümber ei suuna, kuigi paljud teevad seda. See on individuaalne, tean, et paljud vanemad üritavad last n-ö ümber kasvatada. Aga praegu on näiteks väga suureks abiks lapsele see, et on reaalselt olemas käärid, mis on mõeldud vasakukäelistele,» vastas Lukk.
«Iga õppaasta lõpus on lasteaias arenguvestlus vanematega, kus käsitleme ka terviskasvatust. Kui veidi üldistada, siis kõigi käeliste tegevustega saavad paremini hakkama need lapsed, kes on külastanud pidevalt ja süstemaatiliselt lasteaeda, kuna lasteaias on kogu protsess järjepidev. Kodust tulnud lapsed ei oska tihti kääre kasutada, kuna kodus on vanemad selgitanud, et käärid on ohtlikud. Võimalusel peaks kindlasti lapsevanem ka kodus lapsel pusida laskma, muidu võib lasteaeda sisseelamine olla valuline,» selgitas ta.
Nii lusika- kui ka pliiatsihoidu parandavad mosaiikmängud, Lego klotsidega mängimine, nukkude riietamine, toksimine jms.

Kuidas õpetada last õigesti lusikat või pliiatsit hoidma?
«Selleks, et laps pliiatsit ja lusikat õigesti haaraks, tuleb kolm esimest sõrme kokku panna ja n-ö linnunokka jäljendada. Sellesse harjutusse võib mõne aja jooksul kaasata ka näiteks linnuhääli – lähtume sellest, et kõige alus eelkoolieas on mäng ja kogu õppimine toimub läbi mängu,» selgitas Lukk.
Õiget pliiatsihoidu soosib tema sõnul näiteks voolimine ja igal juhul tuleb lapsi julgustada sellega tegelema: plastiliini rullimine, sõrme surumine pehmesse auku, pinnale joonte ja täppide tegemine.
«Umbes 4-aastaselt hakkab laps matkima lugemist ja kirjutamist, kritseldades kriidi või pliiatsiga ning selleks ajaks peaks ideaalis olema lapsel selge nii õige lusika- kui pliiatsihoid,» ütles Lukk.

allikas: Eelkooliõpetaja Jade-Uma Lukk
http://www.lavassaare.ee/

Vaata fotosid meie FB lehel: 
www.facebook.com/loovustunnid