Nõia-mütside galerii: Loovustoa seenioride mütsi-DISAIN

Juhendaja Nataly Vest

MIDA ÜTLEB VIKIPEEDIA: 

Halloween on 31. oktoobri öö vastu 1. novembrit. See langeb kokku Läänekristliku pühakutepäevaga. Ajaloolaste arvates on selle juured tõenäoliselt paganlikes keldi rituaalides. Halloween on eriti populaarne Põhja-Ameerikas.

Kuigi sõna Halloween on kristliku algupäraga, arvatakse pühal endal olevat paganlikud juured.Ajaloolane Nicholas Rogers märgib, et "mõned folkloristid arvavad seda tulenevat Rooma puuviljade ja seemnete jumalanna Pomona pidustustest või surnutepühast Parentalia, kuid tüüpilisemalt seostatakse seda keldi Samhain festivaliga, mille nimi tuleb vana-iiri keelest ja tähendab 'suve lõppu'." Keldi rituaal on 2500 aastat vana ja algupäraselt pidutseti suve lõpetuseks surnute jumala Samhain'i auks. Usuti, et Samhain muudab nad vaimuks, kummituseks, haldjaks või nõiaks. Hiljem (umbes 700. aastal) võeti see traditsioon üle ka kiriku poolt ning hakati tähistama kevadel, esimesel pühapäeval pärast nelipühi. Et aga lisada paganate pühale kristlikku mõju, viis paavst Gregorius III (valitsemisaeg 731–741) selle päeva üle sügisele.

Väljarändajate (ilmselt iirlaste) poolt Ameerikas juurutatud, seal kommertsialiseerunud ja nüüd ringiga "tagasi toodud" tähtpäev. Põhitunnuseks on õõnes kõrvits, millele on külje peale sisse lõigatud nägu ja sisse pandud küünal – kõrvitsalatern. Samuti kasutatakse võimalust kostümeeritult ringi liikuda. Lapsed "kollitavad" naabreid, seades neid valiku ette: "Komm või pomm (otsetõlkes: trikk või komm)?". Triki all mõeldakse mingit vempu. Kui naaber on külaliste tulekuks valmistunud, jagab ta näiteks komme. Kui aga keeldub, võib ta mingi vembu või trikiga arvestada. Pärast Halloween'i on naabritel tükk aega detektiivitööd, et teada saada, kes selle või tolle maski taga end varjas, kuna sageli vahetavad poisid ja tüdrukud rõivad ja esinevad siis vastavalt. Juhul, kui ei ole võimalik korralikke kollimaske muretseda, korvab maski puudumise meik (make-up).