Loovustuba soovitab: Värvide mõjust.

Maal. Juhendaja Nataly Vest. Huvikool Loovustuba. Kadrioru rühm.

SOOVITATAV KIRJANDUS:
(allikas www.waldorflasteaed.ee)
Ulrich Schöne

Värvide mõjust

Jõudusid, mis värvide kaudu inimest mõjutavad, on võimalik vaid osaliselt sõnadega kirjeldada. Asi on meeleliste aistingute olemuses, selles, et neid võtab meie hing vastu vahetult, ilma et ta neid mõisteliselt-mõistuspäraselt ümber töötaks. Sama asjaolu, mis teeb meile raskemaks värvielamustest rääkimise, on samas eelduseks sellele, et me suudame meelelisi aistinguid nagu helid, värvid etc. ümbrusest vastu võtta kui toitvaid ja kosutavaid jõude. Nagu mõtteline tegevus toetab meie organismi jõudude ülesehitamist, võivad meelelised aistingud samamoodi toetada tema virgumist ja regeneratsiooni (uuestisündi/uuenemist).
Värvidest saadavad muljed puudutavad inimest olemuslikult. Tema hingele avatakse teatud ruumid ja jõud, milles ta saab oma kogemusi avardada ja rikastada.
Värvimeeleolude liigitamine erinevate vanuseastmete alusel aitab meil sellest lähtudes laste arenguprotsesse saata ja paremini mõista.
Kui värvitunnetuse olemust pole ka võmalik sõnadesse vormida, on siiski võimalik viidata teatud seostele ja mõjule, mis värvielamusega tekivad ja meie teadvusse jõuavad.


Arusaadava ettekujutuse värvide seaduspärasustest saame värvide järjestusest Goethe värviringis. See on niimoodi üles ehitatud, et üksteisele vastanduvad värvid asuvad ringis vastamisi. Kõige ülemises osas leiame oma jõulises säras puhta segamata punase. Selle vastas, ringi kõige alumises osas, asub punasele vastanduv keskmine roheline. Vasakul pool intensiivistuvad värvid aktiivselt alates kollasest üle punakaskollase, oranþi ja oranþikaspunase kuni punaseni välja. Paremal pool muutuvad värvid sügavamaks: helesinisest keskmise siniseni ja ultramariinsiniseni, kuni jõuavad üle violetse ja punakasvioletse välja punaseni. Me võime selgelt tajuda värviringi vasaku poole elavdavat ja soojendavat mõju, samal ajal kui paremal on süvendav ja sisemiste elamusteni juhtiv mõju. Mõlemad värviringi pooled näitavad meile igas hinges talletunud kas rohkem väljapoole või sissepoole suunatud jõudude polaarsust. Nende ühinemise ja tasakaalustatuse leiame kui kõrgpunkti dramaatilises punases ja harmoonilise tunde ning lähtepunkti rohelises.


Värvide vaimuteaduslik vaatlus näitab, et spektri värvid moodustavad oma terviklikkuses ekvivalendi täiuslikult kõikides suundades arenenud inimese hingele. Üksikud värvinüansid vastavad teatud hingejõududele, mis summeerituna on eelduseks harmooniliselt arenenud hingele.
Missugune tähendus on värvidel inimesele, võime kergesti ära tunda kolme põhivärvi - punase, kollase ja sinise mõju järgi. Täpne vaatlus kinnitab seda, mida loomulik tunne ette aimab.
Keskmise tugevusega punasel on jõuline ergutav mõju. Tal on tihe side jõududega, mis esinevad meie eluprotsessideski. Jõud, tänu millele oleme füüsiliselt elus, on suuremad ja tugevamad kui see, mida suudame korda saata omal algatusel. Sel põhjusel on „aukartus“ vastav tundmus, millega võrrelda keskmise punase mõju kui sisemist hoiakut.
Teisiti on keskmise sinisega. See on värv, mis viitab algusest peale elule, mida me rohkem oma enese hinges sisemiselt elame. Sinise kaudu võime jõuda tundmuseni, et me kanname oma hinges „õige“ ja „kõrgema täiuslikkuse“ ideaale. Sinine tugevdab kõiki kalduvusi selle suhtes, mis on „uskumis- ja andumisjõud“ selle parimas tähenduses.
Sama vajalik kui see, mida ammutame punasest ja sinisest värvist, on ka kollase värvi mõju. Seda, et me kohtume vabalt ja avatult ärkvel maailmas oma MINAga, toetab kollasest värvist saadav elamus seotuna valgusega. Selle värviga koos elades tekitame me eelkõige „vaimu juuresoleku“. Samamoodi nagu kolme põhivärviga, on ka ülejäänud värvidega. Ka nende juures sattume me omadustele, mida kanname oma hinges kui võimalusi või eesmärke.
Heidame veelkord pilgu värvile, mis on meile ehk kõige lähedasem ja tuttavam. See on ka taimeriigi värv, mis meid kui elav organism maa peal ümbritseb. Kindlasti pole see juhus, et elu alus maa peal luuakse inimese ja looma jaoks rohelisega. Nii on seletatav, et keskmise rohelise kõrval saame äratada oma hinges niisuguseid tundeid, mis seotud armastusega maa vastu. See on värv, mis ühendab endas kõiki vastandeid ja loob rahulikul harmoonilisel moel tasakaalu. Roheline võib aidata meil tajuda ja haarata elu füüsilist reaalsust.
Nimetatud neljas spektri värvis leiame soojendavaid, süvendavaid, valgustavaid ja elu reaalsuse poole juhtivaid jõude.


Rudolf Steineri soovitustel, mida ta jagas värvide kohta klassiruumide kujundamisel esimestes waldorfkoolides, on mitmete erinevuste juures siiski ka midagi ühist: nad kirjeldavad teed läbi värviringi, mis viib aktiivselt poolelt tagasi rohelise ja siis jälle üles süvendava mõjuga sinise ja violetse värvi juurde. Rohekad toonid asuvad umbes kooliaja keskel.
Puberteediaja raskes vanuses antakse ruumi piires vanematele lastele kindlustunne kehasse, asjalikkuse ja samuti kaitstuse tunne. Rohelise tumedamaks muutudes süveneb vajalik elutõsidus.
Punased värvid kolmes esimeses klassis tõrjuvad tunnist igasuguse intellektuaalse ja abstraktse hingeloomuse. Nad toetavad õpetaja vahetut energilist tegutsemist lastega koos elades. Punase värvi põhikarakter on esimeses klassis eriti tõsine. Ta tugevdab ja toetab vastutuse tunnet, mis kooli algusega kaasneb. Selles vanuses lastele loovad punased värvid tugeva rahuliku kesta olemasolu tunde. Heledamaks muutuv punane teises ja eelkõige kolmandas klassis osutab kasvavale soojenemisele ja aktiivsusele, millega kaasnevad vaimustus ja rõõm.
Alates neljandast klassist avaneb nüüd kollase mõju tugevnemise kaudu oranþis ruum ümbruse valgusjõudude suhtes. Sõbralikult virgutav meeleolu vahetab punaste värvide tähendusliku iseloomu välja. Kerguse tunnetus valguse ja soojuse jõude kaasa elades saavutab viiendas klassis kõrgpunkti, et roheliste nüanssidega varjundatuna kinnistuda kuuendas klassis ja läheneda nüüd järgmistele elamustele algul kirjeldatud keskastme ruumides.
Peale kolme põhitooni avaneb üleminekul kümnendasse, üheteistkümnedasse ja kaheteistkümendasse klassi täiesti uus dimensioon siniste ja violetsete värvide kogemise kaudu. Nad võimaldavad teadvustada hinge sisemist iseseisvust, vastandades seda maailma nähtustega. Ergutatakse igasugust vaimset vaatlust. Lilla värvi kaudu lisandub individuaalse küsimuse tunnetus saatusest ja elu ülesandest. Selle hingelise meeleoluga valmistatakse kaheteistkümnenda klassi õpilased ette astumaks pärast kooli lõpetamist sotsiaalsesse ühiskonda. Käik läbi värviringi on tagasi oma lähtepunktis. Järgmisena tuleks teadvustada jälle punase värvi jõulist mõju.
Kooli värviliselt kujundatud ruumid annavad õpilastele ja õpetajatele võimaluse kogeda värvide maailma erinevaid jõude ja nende kaudu ennast leida. Tugevdavad, arengut ja õppetööd toetavad elamused võivad sellest lähtuda. Terviklik värvide maailma mitmekesisus võib oma diferentseeritud olemusega mõjutada viljastavalt ja selgust loovalt kooli igapäevast elu ja õppimist.